OpenGL® massiiv on identifikaatorite või parameetrite kogum, mis aitab programmeerijatel selle konkreetse koodikeelega töötada. OpenGL®-i kasutatakse sageli kahe- ja kolmemõõtmeliste objektide renderdamiseks. Massiiv on OpenGL®-i konkreetne tööriist, mis võib aidata teatud tüüpi koodikirjutamist lihtsamaks või tõhusamaks muuta.
OpenGL®-i keel kasutab pildi elementide ekraanile joonistamiseks mitmesuguseid käske. Selle keele liides koosneb sageli Windowsist, mis on avatud üldises operatsioonisüsteemi keskkonnas. Spetsiifiline süntaks aitab programmeerijatel neid visuaale OpenGL®-iga luua.
Üldiselt on massiiv väärtuste kogum, mis on paigutatud ühisesse komplekti identifikaatorisse; teisisõnu võivad massiivi osadel olla erinevad väärtused, kuid neil on sama nimi, kus sekundaarne identifikaator näitab, millist massiivi eksemplari sihitakse. OpenGL®-is kirjutatakse massiivid sageli järjestikusel kujul, kusjuures iga üksiku väärtuse vahel on koma.
Programmeerijad ja arendajad kasutavad massiive paljude erinevate tulemuste saavutamiseks. Sageli esindavad massiivi väärtused konkreetse kodeerimisprojekti erinevaid omadusi. OpenGL®-i massiivi puhul on need omadused sageli otseselt seotud joonistatava objektiga.
Ühte väga levinud OpenGL®-i massiivi nimetatakse tipumassiiviks. Nendest ühe loomise süntaks on järgmine: GL_VERTEX_ARRAY. Kui need massiivid on loodud, seostatakse need “osutitega”, mis aitavad arvutil välja selgitada, kust massiivi väärtused leida. Kursori järel olev sulgude komplekt sisaldab ka tipumassiivi täiendavaid atribuute.
Teine OpenGL®-i massiiv on värvimassiivi. Värvimassiivide massiivi loomise süntaks ja protseduur on identsed tipumassiivi omadega. Eksperdid juhivad tähelepanu, et mõlemat tüüpi OpenGL®-i massiivi puhul peavad programmeerijad lubama ja keelama “kliendioleku”, et neid väärtusvahemikke tõhusalt luua.
Need ja muud tüüpi massiivid muudavad OpenGL®-i ja muude keelte kodeerimise tõhusamaks. Massiivide loomisega väldib arendaja vajadust iga massiivi väärtust käsitsi kodeerida. Paljudel juhtudel on massiivi peamine eelis see, et kui üht väärtust muudetakse, ei pea programmeerija järgnevas kodeerimises kõiki väärtusi esitama, kuna osuti ja massiivi süntaksi õige kasutamine võib võimaldada juurdepääsu ühele massiivi väärtus või muutuja.