OpenGL on rakendusprogrammi liides, mida kasutatakse 2D- ja 3D-arvutigraafika määratlemiseks. Seda platvormidevahelist API-t peetakse üldiselt arvutitööstuses standardiks, kui tegemist on seda tüüpi interaktsiooniga 2D-arvutigraafikaga, ja sellest on saanud ka tavaline tööriist 3D-graafika kasutamiseks. Lühidalt avatud graafikaraamatukogust kaotas OpenGL programmeerijate vajaduse operatsioonisüsteemi graafikaosa ümber kirjutada iga kord, kui ettevõte läheb üle süsteemi uuele versioonile.
OpenGL-i põhifunktsioon on väljastada operatsioonisüsteemile konkreetne käivitatavate failide või käskude kogu. Seejuures töötab programm olemasoleva graafika riistvaraga, mis asub kõvakettal või muus määratud allikas. Iga komplekti käsk on mõeldud teatud joonistustoimingu tegemiseks või graafikaga seotud spetsiifilise eriefekti käivitamiseks.
OpenGL-is käskude loomine võib toimuda kahel erineval viisil. Esiteks on programmeerijal võimalik luua ja salvestada käskude loend, mida saab korduvalt kasutada. See on üks rutiinsemaid viise, kuidas programmiliidest kasutatakse. Lisaks enam-vähem püsivate käskude rühmade loomisele on võimalik luua ja täita ka ühekordseid käske ka arvutigraafika piires.
Lisaks võimalusele operatsioonisüsteemiga liidestada ja graafika riistvara hästi ära kasutada pakub OpenGL ka mitmeid sisseehitatud protokolle, mis võivad lõppkasutajale kasulikud olla. Nende funktsioonide hulka kuuluvad sellised tööriistad nagu alfa segamine, tekstuuri kaardistamine, atmosfääriefektid ja pinna eemaldamine. Neid tööriistu saab kasutada mis tahes praegu kasutatava operatsioonisüsteemiga.
Algselt Silicon Graphicsi poolt välja töötatud OpenGL-i peetakse nüüd tööstuse standardiks. Rakendusprogrammi liidest toetab aktiivselt Microsoft, mis pakub Windowsi süsteemides kasutamiseks tasuta OpenGL-i teekide allalaadimist. OpenGL töötab väga hästi ka Open Inventoriga, objektorienteeritud programmeerimistööriistaga, mille on samuti loonud Silicon Graphics.