Der fliegende Holländer, ingliskeelne Lendav hollandlane, on saksa helilooja Richard Wagneri romantiline ooper kolmes vaatuses oma libretoga, mis põhineb Henirch Heine romaanifragmendil Aus den Memoiren des Herren von Schnalbelewopski, mis ilmus Der Saloni 1. köites. aastal 1834. Wagner on tuntud ka oma ooperite Tannhäuser, Lohengrin, Tristan ja Isolde, Parsifal ja Sõrmuse tsükkel poolest.
Teemade valikut, mis viisid Lendava hollandlaseni, mõjutas Wagneri sõnul tormine merereis, mille ta võttis ette 1839. aastal ja mille käigus ta kuulis lugu ekslevast juudist, kes oli määratud igaveseks purjetama ja veetis vaid ühe päeva sadamas. iga seitsme aasta tagant. „Lendava hollandlase“ esietendus toimus 2. jaanuaril 1843 Dresdenis Königliches Sächsisches Hoftheateris Wagneri juhatusel.
Lendava hollandlase lugu saab alguse äsja tormis ankrusse heitnud Norra laeval, mille kapteniks on Daland. Kui tüürimees jäetakse valvesse, läheb meeskond magama ja välja ilmub Lendava Hollandlase laev. Hollandlane räägib, et ta on määratud purjetama, kuni ta leiab lunastuse. Daland tervitab kummalist laeva ja kapten tutvustab end hollandlasena ja pakub Dalandile suurepärast tasu öömaja eest. Daland on rahul sellega ja ka hollandlase huviga tütre vastu.
II vaatus algab sellega, et naised kodus keerlevad, Dalandi tütar Senta uurib jõudealt lendavast hollandlasest maali ja laulab ballaadi, mis jutustab tema lugu. Just selle ballaadi kaudu selgub Lendava Hollandlase needuse põhjus: teda karistatakse jumalateotava vande eest. Senta teatab ootamatult, et temast saab vahend, mille kaudu Lendav Hollandlane pääseb.
Sentasse armunud jahimees Erik Erik on ilmunud ja tunneb tema avalduse pärast muret. Ta ütleb talle, et armastab teda. aga teda see ei huvita. Teda huvitab rohkem tema lugu unenäost, kus isa tõi võõra inimese koju tema seinal olevalt pildilt. Ta lahkub meeleheitel, kui Senta naaseb pildi uurimise juurde. Nüüd siseneb tema isa koos hollandlasega.
Senta on Lendava Hollandlase välimusest nii vaimustunud, et ei suuda oma isa tervitada. Daland läheb välja ja Senta ütleb duetis hollandlasele, et ta kavatseb olla tema lunastus, ja mees hoiatab teda kulu eest, kui ta ei suuda püsida. Daland naaseb ja küsib, kas kojutuleku pidu peaks olema ka kihlamispidu ning aktus lõppeb õnnelikult.
III vaatuse avamisel tähistavad Norra meremehed oma laeva pardal, samal ajal kui hollandlase laev vaikib isegi siis, kui norralased kutsuvad meremehi, kutsudes neid pidustustele kaasa elama. Pärast pikka vaheaega alustab meeskond tormi tõustes kummituslikku laulu.
Sisse astub Senta, tema järel Erik, kes tuletab talle meelde, et ta kunagi lubas talle truudust, ja tahab teada, miks ta nüüd hollandlasele lubab. Seda kuuldes vabastab hollandlane naise talle antud lubadusest päästa ta temasuguse saatuse eest. Laevale astudes viskab Senta merre, kuulutades oma lojaalsust. Laev ja meeskond upuvad ning stseen näitab, kuidas hollandlane ja Senta embavad, nüüdseks ümberkujunenud.