Oogenees on munaraku või munaraku, emassuguraku või suguraku tootmine. See on ühte tüüpi gametogenees ehk sugurakkude tootmine, teine on meessoost spermatogeneesi protsess. Oogenees toimub kõigis sugulisel teel paljunevates liikides ja see hõlmab kõiki munaraku ebaküpseid etappe. Valmides läbib munarakk imetajatel viis etappi: oogoonium, esmane ootsüüt, sekundaarne munarakk, munaraku ja munarakk.
Enamiku sugulisel teel paljunevate liikide puhul sisaldab munarakk poole küpse isendi geneetilisest materjalist. Paljunemine toimub siis, kui munarakk viljastatakse meessuguraku ehk spermatosoidiga. Sperma sisaldab ka poole küpse indiviidi geneetilisest materjalist, nii et viljastamisega moodustunud embrüo sisaldab täielikku geneetilise materjali komplekti, pool munarakust ja pool spermast.
Ebaküpse munaraku esimene staadium on oogoonium, mis moodustub organismi väga varases elus mitoosi teel. Mitoosi korral paljundab rakk oma DNA-d – oma geneetilist materjali – enne jagunemist kaheks identseks tütarrakuks. Mitoos on ka mittesugulise paljunemise meetod. Loomadel tekivad sugurakud või sugurakud, sealhulgas munarakud, ainult meioosi teel, mille käigus rakk jaguneb ilma replikatsioonita, mille tulemusena tekivad tütarrakud, millel on vaid pool vanemraku kromosoomide arvust. Kõik teised keharakud moodustuvad mitoosi teel.
Oogeneesi esimeses etapis läbib oogoonium ootsütogeneesi, luues mitoosi teel primaarse ootsüüdi. Nagu oogoonium, on ka primaarne munarakk diploidne rakk, mis sisaldab kahte täielikku kromosoomikomplekti. Sugurakud on haploidsed rakud, mis sisaldavad ainult poole diploidses rakus olevatest kromosoomidest. Haploidsed rakud moodustuvad diploidsetest rakkudest meioosi teel.
Ootidogeneesi, meioosi vormi, kaudu toodab esmane ootsüüt haploidset sekundaarset munarakku. Ootidogeneesi protsess peatatakse poolel teel, mida nimetatakse diktaadiks, kuni ovulatsioonini, mil see on lõppenud vabanenud munaraku või munaraku tootmiseks. Viimases etapis areneb ootiid munarakuks, küpseks munarakuks. Inimestel ja teistel imetajatel ei muutu sekundaarne ootsüüt munarakuks enne, kui see on menstruaaltsükli jooksul valmis vabanema.
Protistidel, näiteks vetikatel ja seemnetaimedel, mitteõitsevatel seemneid kandvatel maismaataimedel, ei alga oogenees mitte oogooniumist, vaid spetsiaalses struktuuris, mida nimetatakse arhigooniumiks. Õistaimedel toimub see megagametofüüdis ehk embrüokotikeses, mis asub lille munasarjas olevas munarakus. Kui munarakk on küps, muutub munarakk seemneks, mis kaitseb ja toidab munarakku. Mõnedel organismidel, eriti parasiitse ümarussil ascaris, algab meioosiperiood alles siis, kui sperma puutub kokku primaarse munarakuga.