Oodatav tootlus on väärtus, mille investorid eeldavad, et vara teatud aja jooksul teenib või kaotab keskmiselt. Täpsemalt on see vara kõigi võimalike finantstulemuste summa, mida kaalutakse tulemuse toimumise tõenäosusega. Puudiagrammi abil hõlpsasti arvutatav, kui varal on 70-protsendiline võimalus teenida aastas 6 protsenti ja 30-protsendiline võimalus teenida 9 protsenti, siis arvutatakse vara eeldatavaks tootluseks 6.9 protsenti. Varade intressid, dividendid ning kapitalikasum ja -kahjum mõjutavad nende eeldatavat tulu. Seda nimetatakse ka keskmiseks tootluseks, see on investori tulevase turukäitumise parim ennustaja.
Tegelik või oodatav tulu
Erinevalt oodatavast tulust on tegelik tootlus teatatud summa, mille vara teatud perioodi jooksul sai või kaotas. Kogutootlus on vara tegelik tootlus investeerimisperioodi jooksul, sealhulgas reinvesteerimismäärad. On väga ebatõenäoline, et vara tegelik tootlus on täpselt sama, mis oodatav tootlus, seega loetakse vara “voos”, kui selle tegelik ja oodatav tootlus on piisavalt lähedased. Kui vara tootlus on prognoositust oluliselt halvem või ületanud, nimetatakse seda ebanormaalseks tootluseks, mis võib tekkida ühinemiste, intressimäärade muutuste või kohtuasjade tõttu, mis kõik mõjutavad konkreetset vara, mitte turgu tervikuna.
Ennustusmeetodid
Ebatavalise tulu tuvastamiseks ja ärakasutamiseks tuginevad investorid erinevatele meetoditele, et ennustada vara eeldatavat tulu täpselt. Lisaks varem mainitud puudiagrammi arvutamisele on veel üks lihtne meetod võtta varasemate aastatootluste ajalooline keskmine. Ajalooline keskmine ei ole halb hinnang, kui ettevõttel on pikk ajalugu, täpsed ajaloolised andmed ning ta on oma struktuuris, poliitikas ja strateegiates vähe muudatusi teinud. Teisalt ei võeta arvutuses arvesse volatiilsust, mis mõõdab investeerimisvõimaluste hinnakõikumisi aasta lõikes ning on seetõttu üsna primitiivne hinnang.
Riskivabad varad
Mõned majandusteadlased on märganud, et riskivabadel varadel, nagu võlakirjad, on seletamatu, madalam pikaajaline kogutootlus kui volatiilsematel varadel, näiteks aktsiatel. Selle tulemusena võivad riskivabad varad negatiivselt mõjutada oodatava tootluse arvutamist. Majandusteadlased Edward C. Prescott ja Rajnish Mehra nimetasid seda nähtust “aktsiapreemia pusleks”, mille mõistmisega majandusteadlastel on olnud raskusi. Aktsiapreemia on ületootlus, mis jääb üle, kui riskivabade varade tootlus lahutatakse oodatavast turutootlusest. Kaasaegsed majandusmudelid, nagu Capital Asset Pricing Model (CAPM) püüavad lahendada omakapitalipreemiate mõistatust, hinnates riskivabade varade oodatavat tootlust erinevalt riskantsetest varadest. Mudel võtab arvesse riskantsete varade volatiilsust ja nende tundlikkust turumuutustele.