Omandikindlustuse tasu võetakse siis, kui isik ostab omandikindlustuse. Omandikindlustus tagab omandiõiguse juhul, kui kõnealuse vara omandiõiguse üle tekib vaidlus või selle pandiõigus. Omandikindlustuse eest võetavad tasud erinevad, kuid on sageli proportsionaalsed selle vara väärtusega, mille jaoks omandikindlustus osteti. Tavaliselt kasutatakse terminit “omandikindlustuse tasu” omandikindlustuspoliisi ostmisel. Seda võib aga kasutada ka kuluna, mida inimene pealkirja otsimise eest maksab.
Omandikindlustus ostetakse sageli siis, kui inimene ostab kodu või muud tüüpi kinnisvara. Tavaliselt tehakse omandiotsing, et teha kindlaks, kas kinnisvara uutele omanikele pandivaba omandiõiguse üleandmisel on mingeid takistusi või mitte. Isik või ettevõte, kes omandiotsingut teostab, kasutab tavaliselt kõiki võimalusi, et enne kinnisvara müügi lõpuleviimist omandiõigus selgeks teha. Mõnel juhul jäetakse aga pretensioon pealkirjale esitamata. Näiteks kui omandiõigusele on varem võltsitud allkiri või kui läbiotsimisel ei avastata omandiõigust, võib uus omanik ilma jääda osaliselt või täielikult varasse investeeritud rahast.
Omandikindlustuse tasud võivad katta ainult omandikindlustuspoliisi kulud, kuid see ei ole alati nii. Tihtipeale kombineeritakse tiitliotsingute ja eksamite tasud tiitlikindlustuse kuludega, mitte ei nõuta eraldi tasumist. Siiski on oluline märkida, et omandikindlustuse tasusid ei käsitleta kõikides kohtades ühtemoodi. Igal jurisdiktsioonil võivad olla ainulaadsed seadused nende käsitlemise kohta, kuid ettevõtetel on tavaliselt lubatud kehtestada oma tasud, kui nad järgivad jurisdiktsiooni seadusi.
Mõnes kohas peavad omandikindlustusseltsid seadusega määrama määrad ja esitama need jurisdiktsiooni kindlustusvoliniku kontorisse või sarnasesse büroosse. Kui tasud on määratud, on kindlustusselts aga üldjuhul kohustatud neist kinni pidama. See tähendab, et ühelt kliendilt ei ole lubatud võtta põhitariife ja teiselt kliendilt tavapärasest kõrgemat hinda.
Mõnikord määravad omandikindlustuse tasud üksikud omandikindlustusseltsid, kuid need sõltuvad jurisdiktsiooni kehtestatud miinimumidest. Näiteks võib jurisdiktsioon kehtestada miinimumsumma, mida omandikindlustusselts peab seadusega nõudma, kuid ettevõte võib soovi korral tasuda miinimumsummast rohkem. Kui see kehtib, võivad kindlustusseltsid määrata oma intressimäärad, kuid nad kõik alustavad sama intressimääraga.