Olekudiagramm on protsessi abstraktne esitus. Seda kasutatakse sageli arvutiteaduses programmeerimiskeelte voo modelleerimiseks ja see võib aidata analüütikutel kaardistada ka äriprotsesse. Süsteemi elemente nimetatakse üldiselt objektideks, mille olek võib muutuda; neid üleminekuid ühtses modelleerimiskeeles (UML) jälgitakse kogu diagrammis, mida nimetatakse ka UML-i olekumasina diagrammiks. Tavaliselt kasutatakse süsteemi käitumise kirjeldamiseks üldiselt, olekudiagramm aitab objekte jälgida erinevate sümbolite abil. See ei kirjelda tavaliselt objektide koostoimet.
UML-diagrammid illustreerivad tavaliselt, kuidas objekt erinevatel kasutusjuhtudel käitub, ja erinevate elementide tuvastamiseks kasutatakse sageli mõnda sümbolit. Üldiselt sarnaselt vooskeemile on olekudiagrammil tavaliselt ülaosas suur punkt, mis tähistab objekti algolekut. Oleku muutusi saab kuvada ümardatud kastides, kus oleku nimi, muutujad ja toimingud on virnastatud vormingus eraldatud. Nende eraldamiseks kasutatakse tavaliselt horisontaalseid jooni.
Olekudiagrammi kastidest väljaspool olevad sirgjooned võivad ühenduda diagrammi erinevate elementidega. Jooned määravad tavaliselt üleminekud ja nende ühes otsas on sageli nooled, mis tähistavad teed ühest olekust teise. Diagrammi allosas on tavaliselt suur must täpp, mida ümbritseb ring. Terve diagramm võib kirjeldada keerulist sündmuste jada ja seda, millistes olekutes need võivad toimuda, mida sageli on rohkem kui üks.
Olekudiagrammi voolu määravad tavaliselt toimuvad üleminekud. Mõned objekti olekud võivad teisendada üleliigseks; mõnikord võib mitu üleminekut viia samasse olekusse, mis võib olla segane. Sel juhul saab rohkem kui ühe kasti sulgeda teise, mida tavaliselt nimetatakse superolekuks. See vorming võib muuta olekudiagrammi hõlpsamini loetavaks, kui süsteemi sündmused ja üleminekud on keerulised.
Olekudiagramm võib kujutada masinate operatsioonide arvutusmudeleid või paljude masinate funktsioone tootmissüsteemis. Samuti võib see aidata kolledži või seminari juhendajatel koostada oma õppekava registreerunud õpilaste põhjal. Semantikat ehk reegleid rakendatakse sageli olekudiagrammidele. Olenevalt süsteemist, näiteks elektroonikaseadme, näiteks stopperi või kontrolleri tootmisprotsessist, saab kasutada alternatiivseid reegleid ja isegi variante.