Brachiaalpõimiku neuropaatia, mida mõnikord nimetatakse ka õlavarre pleksopaatiaks, on õlavarrega seotud närvikimbu närvihäire. Seda seisundit iseloomustab intensiivne valu tekkimine õlavarres ja õlas, millele järgneb piirkondlik nõrkus. See on suhteliselt haruldane ja mõnikord panevad arstid valesti diagnoosi, kui lülisamba kaelaosast alguse saanud probleem, näiteks libisenud või kokkusurutud ketas, sest õlavarrepõimiku närvid pärinevad sellest lülisamba piirkonnast.
Brahhiaalse põimiku neuropaatiat võivad põhjustada mitmed asjad, sealhulgas piirkonna traumad, venitusvigastused, närve suruvad kasvajad, kiiritus, kaasasündinud kõrvalekalded, põletik, kokkupuude toksiinidega ja mõned ravimid. Patsiendi valu tase võib varieeruda ning patsientidel võib tekkida ka kipitus ja tuimus. Esialgu võib valu segi ajada pingega või sarnase vigastusega, kuni patsiendil hakkab ilmnema lihasnõrkus.
Brachiaalpõimiku neuropaatia tuvastamiseks võib kasutada mitmeid diagnostilisi teste. Patsiendi neuroloogiline läbivaatus võib anda teavet selle kohta, kus patsiendil probleeme esineb. Piirkonna MRI võib paljastada närvide füüsilisi muutusi ja närvijuhtivuse testi abil saab näidata, et närvid ei juhi signaale korralikult läbi ja välja selgitada, kus toimub side katkemine. Närvi biopsiaid võib teha ka närvi struktuursete kahjustuste otsimiseks.
Brachiaalpõimiku neuropaatia ravivõimalused on olenevalt põhjusest erinevad. Ravimata jätmisel võib see areneda pikaajaliseks nõrkuseks või halvatuseks. Samuti võib see põhjustada kontraktuure õlas ja käes. Muudel juhtudel võib see puhata iseenesest laheneda. Ravi võib olenevalt juhtumist hõlmata ravikuuri muutmist, põletiku või infektsiooni ravi, füsioteraapiat ja muid meetmeid. Neuroloog saab patsiendiga koostööd teha, et teha kindlaks, milline raviviis võiks olla parim.
Mõnedel patsientidel võivad brahiaalpõimiku neuropaatia tõttu tekkida pikaajalised probleemid, nagu nõrkus, kihelus või tuimus. Regulaarsed neuroloogilised uuringud on hea mõte murettekitavate muutuste (nt progresseerumise) tuvastamiseks ning patsiendile võib kasu olla ka füsioteraapiast ja teatud ravimitest, mida saab kasutada närvivalu leevendamiseks. Pikaajalised ravivõimalused on erinevad, olenevalt patsiendist ja patsiendi kogetud sümptomitest ning neuroloog saab neid pärast hindamist üksikasjalikult arutada.