Temporaalsagara epilepsia sümptomid on märgutule sümptomid, mis viitavad krambihoogudele aju oimusagaras. Inimesed võivad oimusagara krambihoogude ajal kogeda mitmesuguseid sümptomeid, sealhulgas segadust, hallutsinatsioone, ärevustunnet ja sihituid liigutusi, mida patsient ei kontrolli. Isikud, kes tuvastavad oimusagara epilepsia sümptomid ja ei saa epilepsiat, peaksid pöörduma neuroloogi poole, et saada täielik meditsiiniline hinnang.
Temporaalsagara epilepsiat iseloomustavad osalised krambid, mis tähendab, et haaratud on ainult osa ajust. Inimestel võivad esineda lihtsad või keerulised osalised krambid. Lihtsate krambihoogude korral jääb patsient teadvusele ja teadlikuks. Võib esineda selliseid sümptomeid nagu rahutus, agressiivsus, kehaväline tunne, segasus, rahutus ja korduvad liigutused. Inimesed võivad hallutsineerida ka helisid, lõhnu või puutetundlikkust. Inimesed ei pruugi arugi saada, et neil on krambid, ja tegelikult nimetatakse lihtsaid osalisi krampe mõnikord “auraks”, kuna inimesed arvavad, et need on hoiatusmärgid, mis eelnevad krambihoole.
Kompleksse osalise krambi korral kaotab patsient ümbritseva keskkonna teadvuse. Temporaalsagara epilepsia sümptomid osalise krambi ajal võivad hõlmata kramplikku neelamist või närimist, lobisemist või sõrmede liigutamist, ilma et oleks võimalik neid kontrollida. Krambid on tavaliselt lühiajalised ja kui patsient paraneb, ei jää krambist mälestust. Inimesed võivad ka pärast krambihoogu olla segaduses või desorienteeritud mitu minutit.
Parim viis oimusagara epilepsia skriinimiseks on aju pildistamine ajal, mil patsiendil on oimusagara epilepsia sümptomid. See epilepsia vorm ei jäta alati märku, mida saab ära tunda, kui krambihoogu ei toimu. Patsiente saab anamneesi kogumiseks ka küsitleda ning abiks võib olla sõprade ja pereliikmete kuulmine, kellel võib olla rohkem teavet selle kohta, kuidas patsient krambihoogude ajal käitub.
Krambihoogude aktiivsust võivad põhjustada mitmesugused vallandajad. Ravi hõlmab võimalike põhjuste ja vallandajate väljaselgitamist, samuti patsiendi abistamist krampide juhtimisel ja ennetamisel ravimitega. Neuroloogi järelevalve all saab patsiendi raviplaani perioodiliselt kohandada, kui patsiendi seisundis esineb muutusi, nagu krambihoogude aktiivsuse tõus või temporaalsagara epilepsia sümptomite muutus. Arsti poole pöördumine on oluline, kui krambid kestavad kauem kui minut, kui patsiendil esineb mitu krampe järjest või kui lühikese aja jooksul täheldatakse ebatavaliselt palju krampe.