Õigusteadus on õigusteadus, täpsemalt õigusfilosoofia ja -teadus. Sellel on palju harusid, mis keskenduvad paljudele küsimustele, alates sellest, kas seadus peaks eksisteerima või mitte, kuni selleni, millised karistused on seaduserikkumise eest sobivad. Valdkonnas domineerivad suuresti lääne seadused ja eetika, kuigi idaõiguse üliõpilasi on olemas. Seda terminit kasutatakse ka konkreetse õigusharu, näiteks keskkonna- või meditsiiniõiguse viitamiseks.
Õigusteaduse mõiste on levinud juba üsna pikka aega. Õigusfilosoofiat pidasid silmas nii vanad kreeklased kui roomlased ja arvatavasti tegid seda ka varasemad ühiskonnad. Mõiste ise on tuletatud ladinakeelsest fraasist juris prudentia, mis tähendab “seaduse tundmist”. Niikaua kui inimestel on oma tegevust reguleerinud seadused, on filosoofid ja kommentaatorid mõelnud nendele seadustele ja mõelnud, kuidas need sobivad kokku ühiskondadega, mida nad peaksid kodifitseerima ja kaitsma.
Mõned selle tuntud harud hõlmavad loodusõigust, normatiivset õigusteadust ja analüütilist õigusteadust. Loomuõigus on õigusfilosoofia koolkond, mis usub, et on olemas teatud kaasasündinud seadused, mis on ühised kõikidele inimühiskondadele, olenemata sellest, kas need on juriidilistes materjalides välja toodud või mitte. Normatiivne kohtupraktika vaatleb õigussüsteemide eesmärki ja seda, millised seadused on sobivad. Analüütiline jurisprudents on mõeldud objektiivse õiguse uurimisena neutraalsetes terminites, eristades seda loodusõigusest, mis hindab õigussüsteeme ja seadusi loodusõiguse teooria raamistiku kaudu.
Kuna õigusteadus võib sageli olla libe ja arusaamatu, ei pruugi üllatusena teada saada, et õigusteadus on äärmiselt keeruline ja mõnikord väga segane. Paljud maailma kuulsaimad teadlased ja filosoofid on selle uurimisega vähemalt kaasa löönud, tekitades tihedaid toome, keerulisi argumente ja keerulist retoorikat. Õigusteaduse õpe on oluline ka heale advokaadile, sest see tagab, et ta mõistab sügavalt õigust ja selle loomisel olnud filosoofilisi käsitlusi.
Õigusteaduse õppimine ei tee kellestki tingimata juristi, kuigi see on õigushariduse oluline osa. Kohtunike ja teiste inimeste jaoks, kes peavad seadust tõlgendama, kaitsma või tagasi lükkama, on jurisprudents koos üldisemate ajaloo-, ühiskonna- ja filosoofiauuringutega väga oluline valdkond. Kuna seadused on ühiskonnale väga olulised alused, võib nende uurimine anda väärtuslikku teavet ka rahvuse ja selle inimeste kohta.