Mis on õiguses seismine?

Õigusaktides on seisukoht või locus standi hageja võime esitada tõendeid selle kohta, et kehtiv seadus mõjutab või mõjutab teda negatiivselt ja oluliselt. Seda terminit kasutatakse siis, kui praegu kehtivaid seadusi vaidlustatakse. Seaduse edukaks vaidlustamiseks peab hagi esitaja suutma tõendada seadusega tekitatud kahju ja seega tõendada õigust kaebeõigusele.

1975. aasta ülemkohtu otsuse kohaselt otsustavad kohtud, kas seadust saab rünnata hagide kaudu, ja määravad kindlaks, kas vaidluspoolel on õigus lasta kohtul otsustada vaidluse või konkreetsete küsimuste sisulise üle.
Kohtusse astumiseks peab kohtusse esitav isik suutma täita mitmeid nõudeid. Isik peab suutma tuvastada, et ta on saanud või saab kahju seadusest tulenevalt. Kantud või ähvardav vigastus peab olema piisav, et välja teenida.

Lisaks tuleb kindlaks teha, et kahju on otseselt põhjustatud kõnealusest seadusest. Samuti tähendaks seaduse muutmine vigastusest tekkinud kahju hüvitamist või vigastuste vältimist. Kui seaduse muutmine selliseid probleeme ei lahendaks, pole kohtuasjal õigust.

Kõik kolm nõuet peavad olema täidetud, et hagejale antaks õigus kandidaadile ja kohtuasja arutamisele. Samuti kehtestab Riigikohus kandidaadipiirangud.
Kohtu määratud kolm piirangut on järgmised:

1) Inimene saab seista ainult enda eest. Püstitaja ei saa esindada kolmandat isikut, kes ei saa kohtus viibida.
2) Kohtusse kaevamine, kui kahju puudutab ka paljusid teisi inimesi, ei ole lubatud.
3) Seismine peab toimuma vastavas kohtus (huvitsoonis) ja seisja peab asuma vaidlustatava seadusega mõjutatavas piirkonnas, jällegi huvitsoonis.

Selliste nõuete ja piirangutega ei saa paljud, kes soovivad end seaduse ees tõestada, seda teha. Enamikku USA seadustest, mis puudutavad volitust, on täiendavalt selgitatud juhtumite kaudu, kus kaebuse esitamise õigused on keelatud.
Näiteks 1991. aasta kohtuasjas Lujan v. Defenders of Wildlife otsustas rühm metsloomade kaitsjaid, et neil ei ole õigust vaidlustada USA sise- ja kaubandusministrite tegevust, kuna nad ei suutnud tõestada, et eeskirjad on isiklikult mõjutatud. Kohus selgitas, et tekkiv vigastus peab olema otsene ja konkreetne ning see ei saa olla hüpoteetiline.