Õige kaelaasend tekib siis, kui selg on raskusjõuga tasakaalus ja kael on ühtlaselt õlgadele toestatud. Sageli tekivad inimestel kehva kehahoiaku harjumused kaela ja õlgade ning kaela toetamiseks vajaliku ülakeha piirkonna jõu puudumise tõttu. Vale kaelaasend on üks peamisi kaelavalu allikaid.
Vale kaelaasend põhjustab üldiselt kehva kehaasendi. Selle parandamiseks peaksid inimesed olema kindlad, et õlad, kõrvad, puusad ja pahkluud on seistes üksteisega ideaalselt joondatud. Istudes peaks selg olema paigal, püstises asendis, pea korralikult tasakaalus ja toetatud kaelale, mis omakorda peaks olema võrdselt tasakaalus ja toetatud õlgadele.
Vale kaelaasend laua taga töötades on õpilaste ja kontoritöötajate, eriti arvutimonitori kasutajate sagedane pea- ja kaelavalu põhjus. Seda tüüpi kaelavalu vältimiseks soovitavad ergonoomikaeksperdid töötamise ajal pöörata tähelepanu õigele kaelaasendile. Täpsemalt tuleks arvutimonitor asetada silmade kõrgusele, et monitorilt lugemise ajal saaks harjutada õiget kehahoiakut. Samuti tuleks arvutiga töötamiseks vajalikud dokumendid asetada sellisesse asendisse, et inimene ei peaks pidevalt pead edasi-tagasi liigutama, kuna see liigutus põhjustab kaelale ja õlgadele korduvat stressi.
Valest kehahoiakust tingitud pea- ja kaelavalu vältimiseks usuvad terviseeksperdid, et öine kehahoiak on sama oluline kui päevane kaelaasend. Seetõttu soovitavad eksperdid magada kindlal, kuid mugaval madratsil. Selili lamades tuleks pea toetamiseks kasutada õhukest patja. Külli lamamiseks on aga magamise ajal õige peaasendi hoidmiseks vaja paksemat patja. Kõhuli magamine ei ole kunagi soovitatav, kuna see asetab pea ja kaela ebaregulaarsesse asendisse, mis ei ole hästi toestatud.
Mõne jaoks on kehv kaelaasend tingitud õla- ja seljapiirkonna nõrkadest lihastest, mis on vajalikud kaela heaks toetamiseks. Nende inimeste jaoks võib esmalt vaja minna tugevdavaid harjutusi. Kehva kehahoiaku tähtsus ei seisne pelgalt praeguste valusümptomite vältimises, vaid ka pikaajalise lülisamba degeneratsiooni vältimises, mis tekib inimese vananedes kehvast kehahoiakust. Selline degeneratsioon võib põhjustada täiendavaid tüsistusi, nagu närvikahjustus, liigeste turse ja jäikus.