Inimesed, kes kasutavad ingliskeelset idiomaatilist väljendit “õhulossid”, viitavad plaanidele või ideedele, mis nende arvates on naiivselt ebareaalsed või mille eduvõimalused on väga väikesed. See võib olla seotud isiklike eesmärkide ja püüdlustega või suuremate ideedega maailmast sellisena, nagu see on ja nagu see peaks olema. Erinevates inglise keelt kõnelevates kogukondades kasutavad inimesed ühte fraaside hulka, et rääkida neist ebarealistlikest püüdlustest, ja teist komplekti silte, et rääkida inimestest, kes neid väljendavad.
Idiomaatilise fraasina on õhulosside ehitamine osa fraaside metafoorsest klassifikatsioonist. Kõneleja või kirjanik kasutab taevasse kokkupandud losside, tavaliselt massiivsete ja suurejooneliste kivist ehitatud ehitiste visuaalset pilti metafoorilise viisina rääkida millestki, mis on täiesti võimatu või peaaegu võimatu. Sarnane fraas “pirukas taevas” on samuti metafooriline, kuid rakendab abstraktsemat visuaalset pilti. Inglise keelt kõnelevad inimesed kasutavad ebareaalsete eesmärkide või eesmärkide kirjeldamiseks ka muid sünonüümseid väljendeid, näiteks fraasi “pipe dream”. Teise võimalusena võivad nad kasutada ka stsenaariumipõhiseid idioome, et kirjeldada tulemust kui äärmiselt ebatõenäolist, näiteks fraasi “see juhtub siis, kui sead lendavad” või “kui põrgu külmub”.
Neid, keda süüdistatakse “õhulosside” ideede kandmises, kirjeldavad skeptikud sageli pilkavalt, kes usuvad, et nende ideed on vastuvõetamatud. Neid inimesi nimetatakse sageli “unistajateks”, et näidata, et nende ideed on ainult “unistused”, mis lõpuks ei täitu. Neid võib nimetada ka “tähevaatlejateks” või “fantaseerijateks”. Seda tüüpi väljendid, mida kasutatakse erineva sarkasmi ja intensiivsusega, aitab skeptikutel umbusku väljendada. Mõned “unistaja” sünonüümid on positiivsemad, kusjuures need, kes näevad teisi positiivselt “õhulosside” loojana, võivad neid nimetada “romantikuteks”.
Eespool nimetatud väljendite vastu on need, kes on mõnes küsimuses idealistlikumad, loonud oma populaarsed fraasid ja väljendid, et toetada idealismi edendamise ideed. Näiteks keegi, kes räägib “suurelt mõtlemisest”, julgustab sageli publikut “unistama”, mis võiks olla. Skeptismi ümberlükkamine kõlab populaarses, nüüdseks ülemaailmselt tuttavas laulus, kus laulja ütleb: “Võite öelda, et ma olen unistaja, kuid ma pole ainus”, kus kuulajatel palutakse maailma “kujutada” nagu see võiks olla. See idiomaatiliste fraaside koosmäng on terav näide sellest, kui erinevalt inimesed maailma näevad.