Ohtlikud jäätmed on juriidiliselt määratletud kui tahked jäätmed, mis võivad kahjustada inimesi või keskkonda. Selliste jäätmete eest tuleb ohutuse huvides väga hoolikalt hoolt kanda ning nende käitlemise ja utiliseerimise kohta kehtivad erieeskirjad. Enamik ohtlikke jäätmeid on mingil moel mürgised, kuid mõned liigitatakse ohtlikeks, kuna need on tule- või plahvatusohtlikud. Palju ohtlikke jäätmeid tuleb tööstusprotsessidest ning suurenenud regulatsioon on üldiselt toonud kaasa toodetava koguse vähenemise.
Kaitseasutused määratlevad neli peamist ohtlike jäätmete liiki. Esimest tüüpi nimetatakse “loetletud jäätmeteks” ja see tähendab põhimõtteliselt, et need pärinevad tööstuslikest või teaduslikest protsessidest ning agentuuridel on nendega tegelemiseks protokollid. “Universaalseid jäätmeid” leidub igapäevastes esemetes, nagu patareid. “Iseloomulikud jäätmed” on sarnased loetletud jäätmetele, kuid need ei ole nii hästi dokumenteeritud ja “segajäätmed” on üldiselt radioaktiivsed materjalid, mis on kombineeritud teiste jäätmekomponentidega.
Valdav enamus ohtlikest materjalidest pärineb ettevõtetest ja mõned ei ole tegelikult suured tööstusettevõtted. Näiteks autoremonditöökojad toodavad palju ohtlikke jäätmeid, nagu ka haiglad. Üldiselt on ohtlikke jäätmeid tootvad ettevõtted seadusega kohustatud need nõuetekohaselt kõrvaldama ja elanikkonda kokkupuute eest kaitsma. Ettevõtetele, kes neid reegleid rikuvad, võivad kaasneda õiguslikud tagajärjed, sealhulgas erakohtuasjad ja valitsuse süüdistused.
1990. aastate alguses võeti vastu seadused, mis muutsid tavaliste prügilate kasutamise ohtlike ainete kõrvaldamiseks ebaseaduslikuks. Ainsaks erandiks olid juhud, kui jäätmeid oli keemiliselt töödeldud, et muuta need vähem kahjulikuks. Üldjuhul on seda tüüpi seaduste suhtes olnud üsna palju tööstuslikku vastupanu, kuna need võivad tootmiskulusid tõsta, kuid see on aja jooksul vähenenud, kuna turule on tulnud tõhusamad kõrvaldamismeetodid. Mõned ettevõtted on leidnud võimalusi ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kasulikeks aineteks muutmiseks, teised aga hävitavad jäätmed põletamisprotseduuride jms meetoditega.
Keskmine inimene suudab oma kodus toota olulisi ohtlikke materjale. Näiteks võib inimese aias kasutatavad pestitsiidid liigitada ohtlike jäätmete hulka ning teatud puhastusvahendid on potentsiaalselt väga ohtlikud. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete üheks peamiseks allikaks on auto ja mitmesugused selle hooldamiseks kasutatavad esemed. Bensiin, õli, antifriis ja akuhape on kõik autode hoolduse kõrvalsaadused ja võivad kujutada endast märkimisväärset ohtu.