Turse on vedeliku kogunemine keha kudedesse või kehaõõnde. Sõna on tuletatud keskingliskeelsest sõnast ydema, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast “turse”. Selle seisundi all kannatavatel inimestel on turse tavaliselt selgelt nähtav. Enamasti leitakse jalalabades ja säärtes, vedelik koguneb naha alla kehakudedes väljaspool veresooni, mida nimetatakse interstitsiaalseteks ruumideks või sektsioonideks.
Kõige sagedamini on maksa-, südame- ja neeruhaiguste tagajärjel tekkinud tursed otseselt põhjustatud soolapeetusest. Lisaks jalgadele ja jalgadele on muud peamised piirkonnad, kus vedelik võib koguneda, kopsud (alveoolid), kõht või kõhukelmeõõs ja rind. Kui see tekib kopsudes, nimetatakse seda kopsuturseks ja see on tavaliselt põhjustatud südamepuudulikkusest.
Enamik inimesi võib tarbida suures koguses soola ilma probleemideta, kuid need, kellel on põhihaigus, ei pruugi olla võimelised liigset soola töötlema ja kõrvaldama. Südamehaigustega inimestel väheneb verevool neerudesse, mis seejärel mõjutab neerude võimet soola eemaldada. See toob kaasa vedeliku peetuse ja võib-olla turse.
Neid on kahte tüüpi – süvendite tekitamine ja mittepõlemine – ning teadmine, milline inimene on, võib aidata meditsiinitöötajal põhjust diagnoosida. Punktilise turse korral ilmnevad paistes ala puudutamisel sisselõiged ja see võib kinni hoida sokkide või sukkade jooned. Süvenditeta tüüp ei säilita süvendit ja seda on sageli näha inimestel, kellel on lümfisüsteemi probleemid või hüpotüreoidism.
Idiopaatiline turse on teatud tüüpi turse, mis tekib ilma ühegi ilmse põhihaiguse või -seisundita. Kõige sagedamini esineb seda naistel, kes kogevad seda säärtel ja jalalabadel, kui nad on menopausieelses või premenstruatsioonis. Seda seisundit nimetatakse mõnikord tsükliliseks turseks. Lisaks põhihaiguse ravile soovitavad meditsiinitöötajad turse enda raviks sageli kasutada diureetikume ja vähendada soola tarbimist.