Rooma katoliku traditsioonis on novena palvete jada, mida peetakse üheksa päeva jooksul. Sarja läbimise eesmärk on paluda armu ja süvendada vaimset sidet Jumalaga. Kuigi see tava sai alguse katoliiklikust kogukonnast, peetakse sarnaseid palveid ka teistes kristlikes sektides.
Novena võib öelda iseenda jaoks, tavaliselt mõnes või teises vormis abipalvena või kellegi teise nimel. Klassikaline näide on palve, milles palutakse haige sugulase terveks saada. Usklikes kogukondades võivad inimesed kellegi teise muredest kuuldes öelda võõrastele noveeneid või öelda: “Ma teen sulle novena”.
Mõiste pärineb ladinakeelsest sõnast “üheksa”. Numbrit üheksa on kristlikus kirikus klassikaliselt seostatud kurbusega ja arvatakse, et Neitsi Maarja ütles esimese noovena oma Poja nimel, kui Ta ristil kannatas. Mitmed Lähis-Ida ja Vahemere piirkonna kultuurid seostasid sümboolset tähendust ka numbriga üheksa ja palvete esitamisega üheksa kaupa ning selle traditsiooni võisid kristlikku usku lisada pöördunud, kes olid kinni vanadest uskumustest.
Tavaliselt palvetavad inimesed novenat tehes konkreetsete pühakute poole. Keegi, kes on midagi kaotanud, võib palvetada näiteks püha Antoniuse poole, paludes abi eseme uuesti leidmisel. Inimesed võivad palvetada ka Neitsi Maarja või Jumala poole. Katoliku palvete ja mõtiskluste erinevates kogumikes on avaldatud sadu noveeneid ning inimesed saavad ka ise oma palveid koostada. Palve võib pidada kodus või kirikus ning mõned inimesed mõtisklevad roosipärja üle, kui nad oma noveeneid ütlevad.
Mõned noveenid on avalikud, sel juhul palvetab kogu kirik koos preestri loal ja juhendamisel, teised aga eraeesmärkidel. Inimesed saavad neid kasutada lihtsa palvevormina, kuid nad võivad neid ka leinaajal või suureks pühaks, näiteks ülestõusmispühaks valmistudes. Väidetavalt hõlbustavad noveenad hingede läbimist puhastustulest ja mõned inimesed ütlevad, et nad saavad järeleandmist, patu andestust. Mõnulemist võib öelda kellegi nimel, kes on surnud, et ta ei peaks veetma nii palju aega puhastustules.