Mis on nõuete loovutamine?

Nõuete loovutamine on juriidiline ja rahaline protsess, mis võimaldab ühel poolel nõude kellelegi teisele üle anda või “loovutada”, eeldusel, et teine ​​pool on loovutamisest täielikult teadlik ja sellega nõus. Selles protsessis nimetatakse nõude loovutajaks poolt, kellele nõue üle läheb, loovutajaks. Sisuliselt annab see olukord loovutajale õiguse, mis vastavalt nõudele või lepingule kuulus varem loovutajale. Nõuete loovutamine võib aga hõlmata ka teatud kohustuste ja juriidiliste kohustuste üleandmist loovutajale.

On palju olukordi, kus nõuete loovutamine võib olla rakendatav, näiteks kindlustusnõuete, pankrottide ja kahju hüvitamiseks õnnetuse või vigastuse korral. USA-s järgivad ettevõtted 1940. aasta nõuete loovutamise seadust, et teostada nõude loovutamist, kui nimetatud ettevõtte ja kliendi vaheline leping aegub või hakkab lõppema. Üks seaduses sätestatud tingimus on, et lepinguga on kaasatud vähemalt 1,000 USA dollari suurune summa; kui summa on sellest väiksem, ei pruugi ülesanne õnnestuda.

Ettevõte võib nõude loovutada ainult „finantseerimisasutuse”, nagu pangad, valitsuse rahastatavad laenuagentuurid või usaldusettevõtted või korporatsioonid, loovutajale. See tingimus tagab, et võlausaldaja on võimeline võtma endale nõudega seotud kohustused, eelkõige rahaliste aspektide osas. Olemasolev leping loovutaja ja teise poole vahel ei tohiks samuti sisaldada probleeme nõude loovutamisega uuele loovutajale; vastasel juhul võib pool, kellega loovutajal on leping sõlminud, loovutaja lepingu rikkumise eest kohtusse kaevata. Teine tingimus oleks, et loovutaja saab nõude loovutada ainult ühele loovutajale ning viimane ei saa nõuet teisele poolele üle anda.

Paljudel juhtudel tuleb loovutamine ametlikult esitada, eriti kui tegemist on suure väärtusega varaga, nagu suur summa või raha, maa või tagatise vormid. Üldjuhul ei pea kohus uurima, miks lähetus esitati, vaid nõuavad esitamist eelkõige dokumenteerimise eesmärgil. Selle käigus tuleks koostada teine ​​leping, milles on kirjas, et nõue läheb loovutajalt üle võlausaldajale. Kui leping on kokku lepitud ja mõlemad pooled on lepingule vabatahtlikult alla kirjutanud, on nõuete loovutamine lõpule viidud ja toimub uuendus, mis muudab nõude uueks omanikuks nõudeõiguse omandaja.