Nõudlus tööjõu järele on hind, mida ettevõtted on nõus töötajatele maksma. Mõiste võib viidata konkreetse ettevõtte nõudlusele töötajate järele, mis määratakse kindlaks lisahüvitiste ja uue töötaja täiendavate hüvitiskulude tasakaalustamisel. Nõudlus tööjõu järele võib olla mõttekas ka terve majanduse seisukohalt. Näiteks majanduslangused on seotud tööjõu nõudluse vähenemisega, eriti teatud tüüpi ettevõtetes. Ka tööjõu pakkumine kipub olema lokaalne, kuna enamikul töötajatel on tööotsingutel ümberpaigutamisel olulised takistused.
Nõudlus tööjõu järele viitab sageli konkreetse ettevõtte kontekstile. Kasumi saamiseks peab ettevõte optimeerima tootmistegureid, sealhulgas tööjõudu. Teisisõnu, ettevõttel on nõudlus tööjõu järele, mis on määratud samamoodi nagu muud tootmistegurid. Ettevõtted jätkavad üldiselt rohkemate töötajate palkamist seni, kuni täiendava töötaja hüvitised ei ületa enam talle hüvitamise kogukulusid. Täiendavate töötajate palkamisel järgitakse kahanevate tulude seadust – iga uue töötaja tootlikkus langeb, kui töötajaid palgatakse üha rohkem.
Nõudlus tööjõu järele võib viidata ka majandusele tervikuna. Majandustingimuste kõikumine mõjutab tavaliselt nõudlust tööjõu järele. Näiteks majanduslanguse ajal väheneb kogu tööjõunõudlus. Toodetakse vähem kaupu, mis vähendab teatud ettevõtete nõudlust töötajate järele. Hirm koondamise ees võib põhjustada ka tarbijate vähem kulutusi, mis omakorda vähendab majandusaktiivsust veelgi.
Erinevaid majandussektoreid mõjutab majanduslangus tavaliselt tugevamalt kui teisi. Tööjõuvajadus teenindussektoris, mis hõlmab restorane ja muid meelelahutuskohti, on nõrga majanduse tingimustes sageli eriti tugevalt tabatud. Tarbijad, kes otsustavad raha kulutamise asemel säästa, kipuvad vähendama nõudlust meelelahutusteenuste järele ja seetõttu väheneb nõudlus teenindussektori tööjõu järele. Majandusliku õitsengu ajad on seevastu sageli korrelatsioonis suure nõudlusega teenindustööjõu järele.
Kuigi tööjõu suhtes kehtivad pakkumise ja nõudluse seadused, ei ole tööturg sageli täiuslikust konkurentsist kaugel. Konkurentsivõimeline tööturg hõlmaks suure liikuvusega töötajaid – töötajaid, kes oleksid nõus väikese palgatõusu eest üle riigi ümber asuma. Loomulikult see üldiselt nii ei ole, seega kipuvad tööturud piirduma väikeste geograafiliste piirkondadega, välja arvatud väga spetsialiseerunud valdkondade puhul.
SmartAsset.