Põhjalabidas on keskmise suurusega part, mida võib leida erinevatest maailma paikadest, sealhulgas Põhja-Ameerikast ning Aasia ja Euroopa põhjapoolsetest piirkondadest. Seda part on tuntud ka labida- ja lusikasnokkana, kuna see on Põhja-Ameerika partidest suurim. Põhjalabida keskmine pikkus küpsusajal on umbes 19 tolli (48 sentimeetrit) ja tiibade siruulatus umbes 30 tolli (76 sentimeetrit). Tema kaal küpsusajal jääb vahemikku 0.88–1.8 naela (400–800 grammi), kusjuures isased kaaluvad rohkem kui emased. Põhja-lusikasnokka teaduslik nimi on Anas clypeata ja ta kuulub anatidea perekonda.
Lusikasnokad on dimorfsed, mis tähendab, et kahe soo vahel on märgatavaid erinevusi. Isasel põhjalabidajal on sillerdav roheline pea ja valge rinnatükk pruuni kõhu ja külgedega, emasel lusikasnokal on aga palju tuhmim ja pruunide erinevatest toonidest koosnev värvus. Nad on tupsupardid, mis tähendab, et nad kalduvad vette söötma tagurpidi. Põhjalabidale meeldib asustada madalal, mudase servaga märgaladel ning ta sööb veealust taimestikku, seemneid, veeputukaid ja tigusid. See liigutab oma pead aeglaselt vee all küljelt küljele, et püüda planktonit oma arvelt väikeste karvasarnaste struktuuridena, mida nimetatakse lamellideks, mis toimivad nagu sõelad.
Põhja labidamehed on monogaamsed ja omavahel seotud pärast seda, kui isased sooritavad paaritustantsu, mis koosneb erinevatest lindude hüüdmistest, tiibade lehvitamisest, pööretest ja pea uputamisest. Emane põhjalabidas muneb 6–12 kahvaturohelist muna madalasse kohta, mille ta kraabib maa sisse. Tavaliselt valib ta pesa ehitamiseks lühikese taimestikuga ala.
Pärast ligikaudu 22–26-päevast inkubatsiooniperioodi kulub munade koorumiseks umbes neli tundi. Kui nad esimest korda kooruvad, ei ole põhja-labidapardipoegadel iseloomulikku lusikakujulist nokki. Nende arved omandavad küpsedes järk-järgult spaatli kuju. Pardipojad suudavad pesast lahkuda varsti pärast koorumist ja ema hoolitseb nende eest kuni kaks kuud. Põhja-labidapaar koorub igal aastal vaid ühe poega.
Põhjalabidas on üldiselt rahumeelne part, kes elab suurema osa ajast koos teist tüüpi partidega. Paaritumishooajal kaitseb isane aga kindlalt oma territooriumi teiste pardiliikide eest. Talvel rändab põhjalabidas lõunasse, seejärel naaseb kevadel oma põhjaterritooriumile.