Pediaatrid mõõdavad regulaarselt oma patsientide elulisi näitajaid, mis viitavad sellele, et midagi võib olla valesti. Lapse vananedes vastsündinueast noorukieani muutub tavapärasteks pediaatrilisteks elutähtsateks näitajateks peetavate laste määratlus. Väikelapse puhul on paljud arstid nõus, et ärkveloleku pulss peaks olema vahemikus 80–110 lööki minutis, hingamissagedus peaks olema vahemikus 24–40 hingetõmmet minutis ja süstoolne vererõhk peaks olema 90 üle umbes 105. Arstid peavad veidi teistsugused ootused aga vastsündinutele või vanematele, kooliealistele lastele.
Vererõhk, mida mõõdetakse laste paremal käel südame vastas, on üks olulisemaid laste tervisenäitajaid heaolu mõõtmiseks. Kõige noorematel lastel – vastsündinutel, imikutel ja väikelastel – on süstoolne vererõhk üsna sama: vastavalt 70 üle 100, 87 üle 105 ja 90 üle 105. Need määrad muutuvad, kui lapsed kogevad oma suurimat kasvuspurti, kusjuures algealised lapsed on umbes 97-aastased üle 112-aastased ja teismelised 112-aastased ja üle 128-aastased.
Tavaliselt mõõdetakse esmalt läbivaatuse käigus hingamissagedust, kuna laps ei saa nutta. Kuigi normaalsed näitajad võivad palaviku või stressiga tõusta, on suundumus see, et laste vananedes on vaja vähem hingetõmmet. Imikud peaksid hingama 30–60 korda minutis. 1. eluaastaks peaksid imikud hingama 20–40 korda minutis, see suundumus jätkub umbes esimese klassini. Kooliealised lapsed hingavad tavaliselt vahemikus 18–30 hingetõmmet minutis, kusjuures noorukid vajavad puhkamise ajal vaid 12–16 hingetõmmet minutis.
Südame löögisagedus on tihedalt seotud hingamissagedusega, suurenedes ka stressi või palavikuga. Neid pediaatrilisi elulisi näitajaid peetakse imikute puhul tavaliselt normaalseks, kui pulss on ärkveloleku ajal vahemikus 100–160 lööki minutis või magamise ajal 75–160 lööki minutis. Väikelapsest koolieelikuni ei tohiks maksimaalne pulss ületada 110 lööki minutis, samal ajal kui magamise pulss peaks langema vahemikku 60–90 lööki minutis. Pärast puberteeti langeb ärkveloleku pulss aga 60–90 löögini minutis ja une ajal 50–90 lööki.
Arstide jaoks on olulised ka muud laste elulised näitajad, nagu pikkus, kaal ja kehatemperatuur. Üheskoos annavad need näidustused pildi sellest, kas laps areneb vastavalt tavapärastele ootustele ja kas tal võib esineda mingeid haigusi. Ebatavaline temperatuur, hingamissagedus, südame löögisagedus või vererõhk võivad sundida arsti tegema katseid, et tuvastada häire põhjus.