Noortepoliitika võib viidata noorte korraldatud ja läbiviidavatele poliitilistele liikumistele või erakondade loodud noortele suunatud organisatsioonidele. Lisaks võivad noorte poliitilised liikumised tegeleda konkreetselt noortele muret tekitavate poliitiliste küsimustega. Noortepoliitika rühmituste näideteks on Ameerika noortekongress, Briti noortenõukogu ja Egiptuse noortepartei.
Vanus, mil üksikisikuid noorteks loetakse, on piirkonniti erinev. Mõnes piirkonnas võib mõistet noor kasutada ainult puberteediealise lapse kohta. Teised piirkonnad võivad pidada nooreks iga alla teatud vanusepiiri, näiteks teismelisi või alla 30-aastaseid isikuid. Sellisena peegeldavad noorte poliitiliste liikumiste konkreetsed eesmärgid ja koosseis tõenäoliselt neid erinevusi.
Mitmeid teemasid on peetud noortepoliitikale orienteerituks, mis tulenevalt elanikkonna vanusest mõjutavad neid kõige enam. Iga seadust, mis teeb vahet noorel ja täiskasvanul, võib pidada noortepoliitika osaks. Näiteks kehtestavad paljud piirkonnad ranged vanusepiirangud tegevustele alates sõjaväeteenistusest kuni mootorsõiduki juhtimiseni. Lisaks on noortepoliitika keskpunktiks sageli poliitilised liikumised, mille eesmärk on tajuda noorte vastu suunatud ebaõiglust – näiteks laste tööjõu reguleerimine või laste väärkohtlemise eest vastutusele võtmise standardid. Nende liikumiste juhid võivad poliitiliste muutuste edendamiseks kasutada teatud taktikaid, näiteks tööstreike.
Lisaks saavad noortest sageli oma aja kultuuri- ja sotsiaalküsimuste eestkõnelejad, mis võivad viia noorte aktivismiorganisatsioonide tekkeni. Üks selline näide on 1960. aastate Ameerika üliõpilaste vägivallavaba koordineerimiskomitee. Selle kolledžikeskse rühma liikmed osalesid poliitilistel protestidel, mis olid seotud rassilise segregatsiooni tavadega.
Võib-olla kõige radikaalsem poliitiline muutus, mida noorte poliitilised liikumised võivad soodustada, on revolutsioon. Paljudes piirkondades, kus majanduslikud või kultuurilised tingimused on vastuolulised, kasvavad poliitilised tülid. Nendes piirkondades toimuvad laiaulatuslikud meeleavaldused ja paramiilitsa rühmitused koosnevad sageli peamiselt noortest. Kui poliitiline segadus süveneb, võib surve all kokku kukkuda terve valitsus ja poliitiline süsteem ning sageli juhivad seda piirkonna noored.
Suure erakonna noorem haru võib langeda ka noortepoliitika vihmavarju alla. Erinevate piirkondade erakonnad loovad sageli spetsiaalselt noortele suunatud organisatsioone, mille eesmärgid ulatuvad lihtsast teabe hajutamisest kuni aktiivse erakondade värbamiseni. Teatud erakondliku kuuluvuse motiveeritud noored võivad ka ise noorterühmitusi korraldada. Need organisatsioonid võivad oma kaaslaste esindajana teha otsest koostööd erakonnaga. Noortepoliitika rühmad loovad ka teavitustegevusi, nagu valijate registreerimine, mille eesmärk on kaasata noori aktiivsemalt poliitikasse.