Noorem programmeerija on tuntud ka kui algtaseme või intern programmeerija. Seda terminit kasutatakse tavaliselt inimese kirjeldamiseks, kes on äsja kolledži või ülikooli lõpetanud ja on kindlustanud oma esimese töökoha programmeerijana. Programmeerijaks saades on õppimiskõver järsk ja oma töökarjääri esimesed kaks aastat on võimalik jääda nooremprogrammeerijaks. Arvutiprogrammeerija on keegi, kes kasutab mis tahes arvukaid arvutiprogrammeerimiskeeli uute arvutitarkvaraprogrammide loomiseks või olemasolevate muutmiseks.
Nooremprogrammeerijale on saadaval neli erinevat positsiooni: testimine, teisendamine, silumine ja modifikatsioonid. Kõik neli ülesannet on osa põhioskustest, mida igat tüüpi arvutiprogrammeerija nõuab. Nende ülesannete täitmisele kulutatud aeg arendab programmeerijaks saamiseks vajalikke oskusi, kiirust ja enesekindlust.
Testimist on kahte peamist tüüpi: tehniline ja funktsionaalne. Tehniline testimine hõlmab programmi põhikäitumist. Sellel testimistasemel otsib noorem programmeerija skripte, mis kasutavad liiga palju protsessoreid, ebaefektiivset koodi, skripte, mis ei lõpe, ja võimalikke konflikte või ressursside eraldamise probleeme. Seda tüüpi testimiseks on vaja teavet riistvara jõudluse kohta programmi käitamise ajal.
Funktsionaalne testimine on tuntud ka kui kvaliteedi tagamine. Testimise selles etapis vaatab noorem programmeerija üle spetsifikatsioonid, mida programm peaks tegema. Ta käivitab programmi ja dokumenteerib kõik kõrvalekalded käitumises. See hõlmab ka ebakõlasid tekstis, värvides ja muudes kosmeetikatoodetes.
Ühest süsteemist või programmist teise teisendamine hõlmab palju telgitagust tööd. Väga sageli palutakse nooremal programmeerijal teisendada andmed pärandist uude süsteemi. Seda tüüpi töö on väga üksikasjalik, aeganõudev ja sageli probleeme täis. Kogemus selles valdkonnas on kohustuslik, kuna kõik programmeerijad peavad suutma arvutiprogrammide või -süsteemide vahetamise ajal andmeid säilitada.
Silumine hõlmab uue programmi käivitamist silumisprogrammi kaudu. See programm tuvastab võimalikud vead, mida kasutaja võib kogeda. See hõlmab ka nii funktsionaalseid kui ka testimisprobleeme, mis võisid tähelepanuta jääda.
Olemasolevate programmide muutmine või muutmine on osa iga arvutiprogrammeerija tööst. Arvutiprogrammeerijate jaoks on oluline roll kasutajate kogukonnaga suhtlemisel ja suhtlemisel nii kasutajate kui ka programmeerijatega. Ainult harjutades võivad nooremprogrammeerija oskused areneda nii, et ta saab vastutada uue programmi loomise eest.