Intress on protsent rahasummast, mille laenuvõtja maksab laenuandjale selle laenamise eesõiguse eest. Enamik intressimäärasid on noteeritud nominaalse intressimäärana, st intressimäärana, mida inflatsiooniga ei korrigeerita. See määr ei võta arvesse asjaolu, et raha väärtus aja jooksul muutub ja väheneb inflatsiooni tõttu. See ei pruugi olla halb, sest tulevast inflatsiooni on võimatu ennustada ja laenuraha fikseeritud tootlus tuleb eelnevalt kokku leppida.
Nominaalne intressimäär on näiteks hüpoteegi intressimäär või intressimäär, mida võib teenida kõrge tootlusega säästukontolt. See on märgitud intressimäär. See erineb nn reaalsest intressimäärast, mida on inflatsiooniga korrigeeritud. Reaalsed intressimäärad on tavaliselt madalamad kui nominaalsed intressimäärad. Näiteks kui pangaklient paneb 1,000 USA dollarit (USD) hoiusertifikaadile, mille tootlus on viis protsenti, siis on aasta lõpus kontol 50 dollarit rohkem, mis viib kogusummani 1,050 USD.
Viis protsenti on ülaltoodud näites nominaalne intressimäär. Kui aga selle aasta inflatsiooniks arvutatakse kaks protsenti, kuigi see ei mõjuta nominaalset intressimäära, mõjutab see reaalset intressimäära. Kliendi dollarid võisid küll viis protsenti tõusta, aga kui kogu raha muutub selle aja jooksul ostujõu poolest kahe protsendi võrra väiksemaks, oli reaalne intressimäär tegelikult vaid kolm protsenti. Muidugi on kolmeprotsendiline reaalintress parem kui see kaheprotsendiline väärtuse langus, mida hoiustaja muidu oleks kogenud, ja tõenäoliselt pani ta seetõttu oma raha hoiule – ostujõu säilitamiseks.
Kiire inflatsiooni või muude majanduslike rahutuste ajal võib nominaalne intressimäär ainult vähendada inimese muidu suuremat ostujõu kaotust. Kui reaalintressimäär on null või isegi negatiivne, võib isegi positiivne nominaalne intressimäär anda negatiivse reaaltootluse. Õnneks on sellised tingimused arenenud riikides haruldased ja isegi siis pakub nominaalne intressimäär siiski mõningast võrdlevat kasu. Lisaks intressimääradele võivad terminid “nominaalne” ja “reaalne” kehtida ka mitut tüüpi majandusandmete kohta, nagu palgad, valitsemissektori kulutused ja riigi sisemajanduse koguprodukt.