Nominaalne afaasia on teatud tüüpi afaasia ehk omandatud keelekahjustus, mida iseloomustab tõsine raskus nimede või sõnade meenutamisel. Seda seisundit nimetatakse mõnikord ka anoomseks, amneesiaks või amnestiliseks afaasiaks või anoomiaks. Tavaliselt on selle põhjuseks ajutrauma, näiteks peavigastus, ajukasvaja või insult. Kergemaid raskusi nimede või sõnade meeldejätmisel nimetatakse düsnoomiaks.
Seda afaasia vormi põhjustab aju parietaalsagara või oimusagara kahjustus. Parietaalsagara vastutab sensoorse teabe integreerimise eest, samas kui oimusagara vastutab kuulmisinformatsiooni töötlemise, samuti kõne ja nägemise semantika eest. Kahjustusega kaasneb aju närviteede lagunemine.
Nominaalse afaasiaga patsiendid võivad kasutada ümberlõikamist, ümmargust kõneviisi, et kirjeldada asju, mille kohta nad ei mäleta seda sõna. Tavaliselt tunnevad nad objektid ära ja teavad, milleks need on või kuidas neid kasutada, isegi kui nad ei suuda oma nime meenutada. Näiteks võib nominaalne afaasik viidata kääridele kui “tööriistale, mida kasutatakse paberi või juuste lõikamiseks”.
Need, kellel on see afaasia vorm, saavad tavaliselt aru, millele sõnad viitavad teiste inimeste kõnes, kuigi nad ei mäleta neid ise. Levinud on ka kõhklus rääkimisel ja pettumuse ilmingud. Seda haigusseisundit ei seostata luure- ega mälukaotusega, peale sõnade mälu, ja selle probleemiga inimesed saavad tavaliselt täita kõnega mitteseotud ülesandeid, nagu autojuhtimine, aga ka terved inimesed.
Nominaalne afaasia mõjutab mõnikord ainult ühte osa patsiendi võimest meelde tuletada sõnu ja nimesid. Näiteks võib patsiendil olla raskusi nägemisvälja paremal küljel olevate objektide nimede meeldejätmisega, kuid mitte vasakul või vastupidi. Mõnel inimesel on raske meelde tuletada sisusõnu, näiteks objektide nimesid, samas kui teistel on raskusi ainult funktsionaalsete sõnadega, nagu “in” ja “the”. Mõnel patsiendil on pärisnimede meeldejätmisega rohkem raskusi kui teiste nimisõnadega või mõlema puhul on sama raskusi. Mõned nominaalsed afaasiad suudavad värve eristada, kuid ei mäleta nende nimesid; seda seisundit nimetatakse värvianoomiaks.
Teist tüüpi nominaalset afaasiat põhjustab Broca piirkonna kahjustus aju eesmises ajukoores. Broca ala on seotud kõne tootmisega, kuid mitte kõne mõistmisega. Kui Broca piirkond on kahjustatud, nimetatakse ühte tüüpi afaasiat, mis võib tekkida, averbiaks. Averbiale on iseloomulik raskus meelde tuletada ainult tegusõnu, kuid mitte muid kõnetüüpe.