Nõelatorkevigastus on töövigastus, mille puhul tervishoiutöötaja kogeb juhuslikult nõelaga torkehaava. Arstid, õed ja tehnikud ei ole ainsad inimesed, kellel on nõelatorkevigastuste oht. Korrapidajaid, laboritöötajaid ja prügitöötajaid võivad ohustada ka nõelad, mis pole utiliseerimiseks korralikult ette valmistatud. Patsiendid võivad samuti olla ohus.
Klassikaliselt tekib nõelatorkevigastus, kui tervishoiuteenuse osutaja tõmbab patsiendilt nõela. Patsient kas liigub või põrkub nõel tagasi ja nõel torkab arstile. Inimesed võivad saada nõelatorkevigastusi ka siis, kui nad üritavad nõelte kaane vahele panna – see on tava, mida paljudes kliinilistes tingimustes enam ei soovitata, ning kui nad tõmbavad nõelu välja ravimite ja muude ainetega täidetud vaakumviaalidest.
Nõelatorkevigastused on teravate esemete vigastuste vorm. Sarnaselt muude teravate esemetega (nt skalpelliga) saadud vigastustele seavad need arstid nakkusohtu. Kui patsiendil on palju muid haigusi, nagu hepatiit, inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV), kaljumäestiku täpiline palavik, malaaria, herpes, tuberkuloos või süüfilis, võib tervishoiuteenuse osutaja nakatuda nõelal oleva vere kaudu. Vere otsene kokkupuude verega, nagu on näha nõelatorkekahjustuse korral, on paljude mikroorganismide jaoks ideaalne levimisviis.
Kui nõelatorkevigastus tekib, tuleb järgida protokolli. Erinevates asutustes kehtivad erinevad standardid, kuid reeglina küsitakse patsiendilt nõusolekut vere kaudu levivate haiguste sõeluuringuks, arst läbib skriinimise ja nakkuse vältimiseks võidakse pakkuda profülaktikat. Asutus maksab tavaliselt profülaktika, sõeluuringu ja ravi eest ning kui nõelatorkevigastuse ohver on patsient, pööratakse erilist tähelepanu kohtuasja riskide vähendamisele.
Nõelatorkevigastused on väga levinud töökohtadel, kus on nõelad. Nende vältimiseks on mõned sammud, sealhulgas nõelte viivitamatu viskamine teravate esemete konteineritesse ja turvanõelte kasutamine. Ohutusnõeltel on kaitsekate, mida saab alla nipsata sama käega, mis hoiab nõela, et nõel katta ja vigastusi vältida. Keskendumine nõelte käsitsemisel on samuti väga oluline, kuna paljud vigastused tekivad siis, kui arstid lasevad oma mõtetel uitama minna. Üks tuvastatud probleem on kliiniliste keskkondade töötajate vähesus. Inimesed, kes töötavad vähese personaliga keskkondades, töötavad sageli surve all ja kiirustades ning see võib suurendada vigade ohtu.