Neurolingustiline programmeerimine (NLP) on üldine lähenemine inimese käitumise modelleerimisele, isikliku kasvu toetamisele ja suhtlemisele kaasaaitamisele. See töötati välja 1970. aastate alguses tõhusate psühhoterapeutide käitumisest tuletatud tehnikate kogumina ning sellest ajast alates on seda üldistatud ja kasutatud paljudes valdkondades. See termin viitab kolmele valdkonnale, mida NLP näeb subjektiivse kogemuse sünnitajana: mõistus, keelemustrid ja programmeerimine, mis korraldab meie taju ja mõtteid.
NLP määratlemine on mõnevõrra keeruline, kuna seda võib kasutada nii mitmel erineval viisil. See on põhimõtteliselt viis läheneda isiklikule arengule ja seda saab laiendada, et parandada inimestevahelisi oskusi. NLP-d peetakse sageli pigem tehnoloogiaks kui teaduseks, sest see keskendub sellele, mis töötab, selle asemel, et püüda välja pakkuda kõikehõlmavat teooriat. Sisuliselt on selle eesmärk anda praktikutele tööriistade komplekt, mille kaudu nad saavad elada rikkamat ja täisväärtuslikumat elu, tuginedes teiste käitumisele, et järeldada, millised need vahendid võiksid olla.
NLP tehnikaid õpetatakse tavaliselt töötubade kaudu, millest igaüks keskendub konkreetsele õnnelikuma eluviisi “tööriistale”. Need töötoad on kavandatud eeldusel, et on palju mõtlemis- ja eluviise, mida saab üldistada suurele inimrühmale ning et selle asemel, et aastaid töötada, et leida lihtsam viis millegi tegemiseks, saab meetodeid lihtsalt edasi anda. ratsionaalsel viisil, et inimesed saaksid neist kohe kasu. Õpetatavad tehnikad võivad hõlmata näiteks seda, kuidas teiste inimestega selgemalt suhelda, kuidas paremini mõista inimeste motivatsiooni ja kuidas muuta oma isiksuse mõnda põhiaspekti.
NLP-d mõjutas tugevalt 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate alguse New Age’i filosoofia, mis keskendus pigem individuaalse potentsiaali suurendamisele, kui püüdleda välja universaalselt tõeste ja objektiivselt tõestatavate õpetuste kogumiga. Kuigi see on paljude jaoks suurendanud NLP atraktiivsust, on see muutnud ka paljud rühmad – näiteks peavoolu ärimaailma – selle kasutuselevõtu suhtes mõnevõrra ettevaatlikumaks, kuna NLP-d peetakse „puutuva tunnetusega” metoodikaks. NLP-d kritiseerivad sageli teadusringkondade rühmad, kes peavad seda meetodit oma väidetes alusetuks, kuna selle kinnituseks on vähe või üldse mitte empiirilisi tõendeid. Enamik NLP kogukonnast vastab, et NLP ei ole ette nähtud teaduseks ega statistiliste tõdede esindamiseks, vaid pigem on see mõeldud inimestele näitama isiklikke võtteid, mida teised on subjektiivselt leidnud oma elu parandamiseks.