Inimese anatoomias tähendab nimme piirkonda, mis ulatub vertikaalselt vöökohast või täpsemalt rinnakorvi alt kuni vaagna alla. Mõiste on mõnevõrra ebatäpne ja seda kasutatakse kõige sagedamini keha külgede kirjeldamiseks ribide all olevas piirkonnas, mida mõnikord nimetatakse ka külgedeks, ja alaselja osi mõlemal pool selgroogu. Mõnikord hõlmab see termin ka suguelundeid, kubemepiirkonda, puusi ja alakõhtu. Nimmet kasutatakse selle anatoomia osa kirjeldamiseks inimestel, primaatidel ja paljudel neljajalgsetel imetajatel, sealhulgas veistel ja hobustel. Sõna nimme kasutatakse mõnikord eufemismina nii mehe kui naise suguelundite kohta ning algne ladina sõna lumbus, millest nimme sai alguse, viitas nii üldisele nimmepiirkonnale kui ka suguelunditele.
Nimme ei ole arstide ega arstiteaduses tavaliselt kasutatav termin. Meditsiinivaldkonnas kasutatakse terminit nimmepiirkond sagedamini sarnase, kuigi mitte identse kehapiirkonna kirjeldamiseks. See kehaosa hõlmab peamist psoas-lihast, suurt lihast, mida kasutatakse näiteks istudes või kummardades ja mis on seotud ka puusade liigutamisega. Nimmepiirkonnas asuvad ka nimmelülid, mis on nummerdatud kui L1-L5. Seljavalu paikneb sageli selles selgroo osas, kuna see kannab suuremat osa kehamassist.
Kuigi sõna nimme ei kasutata meditsiinis tavaliselt anatoomilise terminina, sisaldub see sõna mõne häire nimetuses, näiteks nimmevalu hematuuria sündroom. Selle sündroomi kaks peamist sümptomit on valu nimmepiirkonnas ja veri uriinis. Ei ole täielikult teada, mis põhjustab selle sündroomiga seotud valu, kuid arvatakse, et see on seotud neerudega.
Valu nimmepiirkonnas on tavaliselt põhjustatud neeruprobleemidest, nagu neerukivid ja neerukoolikud, või kusejuhaga, st uriini neerudest põide viivate torudega, seotud probleemidest. Selle põhjuseks on asjaolu, et kusejuhi närvid sisenevad nimmepiirkonna seljaajusse. Teised nimmevalu põhjused on nimmepiirkonna lihaste või selgroolülide vigastused, vöötohatis ja radikuliit, närvivalu, mis sageli mõjutab istmikunärvi.