Nominatiivne absoluut on keeleline termin, mis antakse fraasitüübile keerulises lauses. See võib tunduda omaette, ehkki kohmakalt üles ehitatud lausena. Mõtlik lugemine teeb aga selgeks, et see fraas kirjeldab ülejäänud põhilauset. Sageli on see suhe lihtsalt kirjeldav; kuid see võib olla peenem, näiteks ajaline või tingimuslik tagajärg.
Sõna nominatiiv on tuletatud ladinakeelsest sõnast “nimi” ja selle viide grammatikas on nimisõnad, mida kasutatakse subjektina, mitte tegusõna objektina. Sõna absoluutne on tuletatud sõnast “lahti tehtud”. Seetõttu peab nominatiivne absoluutfraas sisaldama subjektiivset nimisõna, mis on põhilause nimisõnadest täiesti erinev ja eraldiseisev. Fraasi edasiseks lõdvendamiseks tuleb nimisõna ühe mõtte lõpuleviimiseks siduda mõnes vormis tegusõnaga või mitme muutva omadussõnaga. Lõpetuseks, et eraldusmärk oleks lõpule viidud, on see fraas inglise keeles peaaegu alati märgitud komadega.
“Tema poegade järel kahlas emane karu üle oja.”
Ülaltoodud lause nominatiivne absoluut on “Tema pojad järgivad”. Subjektiivne nimisõna on “kutsikad” ja sellega kaasnev verbivorm on sõna “järgimine” sageli kasutatav olevik. Komaga eraldatud fraas on sageli lause alguses, kuid selle võib paigutada ükskõik kuhu. Tundub, et see on terve lause; ja kõige keerulisemad laused selliste fraasidega on eraldatavad väiksemate parandustega — „Her cubs were following. Emane karu kahlas üle oja.
Levinud väikerekonstruktsioon, eriti kõnekeeles, on nimetava absoluuti ja selle põhilause vahelise suhte konstateerimine. Sel juhul on see “emane karu” kirjeldav omadussõna ja selle suhte kajastamiseks võib lause alata täielikult väljendatud eessõnafraasiga “With cubs follows, …”. Teise võimalusena ja sama tavaliselt võib fraasi laiendada täielikuks määrsõnalauseks, näiteks “Sellest ajast, kui tema poegad järgisid, …”.
Tõenäoliselt pärineb nimetava absoluuti kasutamine inglise keeles selle levinud kasutusest ladina ja vanakreeka keeles. Kohtades struktuuri selle kirjalikul kujul, võib tähelepanematu lugeja, kes ei tunne kergesti ära selle seost põhilausega, pidada seda fraasi üheks kõige levinumaks grammatikavigaks, mida nimetatakse “rippuvaks osastavaks”, mis pole tegelikult seotud ühegi teise sõnaga. lauses. Teistel lugejatel võib olla arvamus, et see on kas arhailine või vähem kui stilistiline. Järgmine näide viitab sellele, et seda tüüpi fraasi kasutatakse rohkem kui õiglaselt: “Kõike asju arvestades peaks kõik toimima plaanipäraselt.”