Mis on niidi kaal?

Keerme kaal on standard, mille abil saab mõõta niidi kaalu ja paksust ning võrrelda neid kvantitatiivsete vahenditega. Kaalusüsteeme on mitu ja need kõik näitavad tavaliselt, kuidas teatud kogus niiti vastab teatud kaalukriteeriumidele, võimaldades võrrelda erineva suurusega niite. Kõige tavalisemad mõõtmissüsteemid on kaal, denjeer ja tex, mis kõik põhinevad meetermõõdustel.

Keerme kaalu saab niidipakendile märkida mitmel viisil ja erinevaid meetodeid ei saa tavaliselt ilma korraliku teisenduseta vahetada. Teisendustabelid on saadaval, kuid tavaliselt on lõimega tegelemisel kõige lihtsam kasutada ühte standardit. Samuti võib niidi märgistamise viis olla üsna eksitav. Niidipool võib olla kirjas “50 kaal” või “50 massiline” ja see ei pruugi olla sama mis “#50”.

Kaalu meetod

Üks levinumaid viise niidi massi märkimiseks on kasutada terminit “kaal” või lühendit “wt”. Seda tüüpi kaal näitab tavaliselt niidi pikkust kilomeetrites, mis oleks vajalik 1 kilogrammi (2.2 naela) kaalumiseks, mis tähendab, et pakendil olev “kaal” näitab tegelikult pikkust. Seetõttu vajaks 50 raskusega niit 50 kilogrammi (31 naela) kaalumiseks 1 kilomeetrit (umbes 2.2 miili). 30-raskuse niidi jaoks oleks selle koguse kaalumiseks vaja ainult 30 kilomeetrit (umbes 18.6 miili) niiti, seega näitab väiksem arv jämedamat ja raskemat niiti.

Denieri meetod

Keerme kaalu näitamise denjeermeetod on üsna sarnane, kuigi see kasutab kindlaksmääratud niidi pikkust ja näitab selle koguse kaalu. Täpsemalt näitab denjeersüsteem 9,000 meetri (peaaegu 5.6 miili) keerme massi grammides. See 100-kaalulise niidi pikkus denjeersüsteemi kasutades kaaluks 100 grammi (0.22 naela). Seega, mida suurem on niidi kaal, seda raskem on selle süsteemi puhul niit.

Texi meetod

Sarnaselt denjeermeetodile näitab tex-meetod 1,000 meetri (umbes 0.62 miili) keerme kaalu grammides. See tähendab, et 40-texi niidi pikkus kaalub 40 grammi (umbes 0.09 naela). Sarnaselt denjeesüsteemiga näitab suurem arv suuremat kaalu ja jämedamat niiti.

Kõigis nendes süsteemides järgneb raskusele sageli numbriline märge, mis näitab üksikute niitide arvu, mis on põimitud niidi moodustamiseks poolile. Denjeerkaalusüsteemi kasutaval niidipoolil võib olla näiteks “100/2”. See tähendab, et poolil olev niit koosneb kahest omavahel põimunud niidist, millest kummagi kaal on 100 denjeer ja niidi kogukaal on 200 denjeer.