New Englandi merekarp on paks merekarbi hautis, mis on valmistatud koore- või piimapõhjast. See erineb teistest tuntud merekarpidest, millel on tomati- või puljongipõhi. Nagu igaüks, kes on merekarpidega kursis, teab, tekitab merekarpikoor sageli palju arutelusid selle üle, milline on parim või autentsem. Suuremas osas Uus-Inglismaa piirkonnast on valitud tšauder ehk tšau-dah New England Clam chowder.
Väidetavalt kõige populaarsema ja äratuntavama hapukoorena pärineb Uus-Inglismaa rannakarbikast 17. ja 18. sajandist. Algselt ei sisaldanud see karbid üldse, vaid selle valmistamisel kasutati kalurite toodud kala ja kalaosi. Lõpuks kasutati kalade asemel karbid, mida nimetatakse quahogiks.
Kuigi on palju retsepte ja variatsioone, millest saab autentset Uus-Inglismaa merekarpi, on põhikoostisosad tavaliselt samad. See hõlmab karpide, piima või koore, tükeldatud kartulite, sibulate ja peekoni või soolase sealiha kasutamist. Õige konsistentsi saavutamiseks lisavad kokad ka paksendajat, näiteks jahu või küpsiseid. Algselt kanti kreekeritaolised küpsised, mida kutsuti hardtackiks, toiduvalmistamise ajal koostisosadega kihiti. Olenevalt konkreetsest retseptist ja isiklikust eelistusest saab valmistada nii, et valmiv supp on ühtlane või rammus.
Uus-Inglismaa merekarpi serveerimiseks on mitmeid erinevaid viise. Kõige ilmsem on valada see supikaussi ja serveerida soola- või austrikreekeritega. Teine võimalus on luua leivakauss. Selleks õõnestatakse ümmargune juuretisega leivapäts ja selle keskosa täidetakse merekarpidega. Seejärel võib seda serveerida koos eemaldatud juuretisetükkidega küljelt või kreekeritega.
Ameerika Ühendriikides on 21. jaanuar püha, mida nimetatakse rahvuslikuks New England Clam Chowder Dayks. Seda peetakse selle koorepõhise merekarpi juustu tähistamiseks. Sellel päeval pakuvad teatud restoranid sageli oma Uus-Inglismaa merekarpe, mille puhul on pühade tähistamine erisoodustusega.