Neutrofiilid on valged verelibled, mis mängivad immuunsüsteemis olulist rolli. Neutrofiilia viitab normaalsest suuremale neutrofiilide arvule, mis võib olla põhjustatud infektsioonist, põletikust või kroonilistest häiretest, nagu krooniline müeloidne leukeemia. Neutrofiilide arv on väärtuslik vahend, mida arstid kasutavad koos teiste testidega mitmesuguste haigusseisundite diagnoosimiseks.
Valged verelibled ehk leukotsüüdid toodetakse luuüdis ja jagunevad mitmeks alatüübiks, sealhulgas neutrofiilideks, mis on polümorfonukleaarsed granulotsüüdid. See viitab nende tuumale, mis on mitmeharuline, ja nende tsütoplasma granulaarsele olemusele, mis võimaldab laboris mikroskoobi all hõlpsasti eristada. Neutrofiilid võib jagada ribadeks, mis on äsja moodustunud neutrofiilid, ja segmenteeritud neutrofiilideks, mis on küpsed.
Immuunsüsteem on keeruline ja koosneb paljudest protsessidest, mille eesmärk on kaitsta keha võõrkehade, näiteks bakterite eest. Neutrofiilid osalevad esimeses reaktsioonis igale rünnakule. Kui keha tunneb ära midagi võõrast, näiteks baktereid, saadetakse rida signaale ja sel hetkel kogunevad neutrofiilid. Seejärel neutrofiilid fagotsütoosivad ehk ümbritsevad võõrkeha ja tapavad selle.
Ägedad nakkushaigused, nagu tuulerõuged, samuti bakteriaalsed infektsioonid ja mittenakkuslikud seisundid, nagu põletused, südameatakk ja krooniline müeloidne leukeemia, võivad põhjustada neutrofiiliat. Mõned ravimid, nagu kortikosteroidid, võivad samuti kõrvaltoimena tõsta neutrofiilide taset. Kuigi mõnel inimesel on neutrofiilide arv loomulikult kõrgem kui teistel, tuleks üldiselt uurida väga kõrget neutrofiilide arvu.
Kerge neutrofiilia puhul on mõned mittekahjulikud põhjused, näiteks stress või füüsiline koormus. Vastsündinutel on tavaliselt kõrgem neutrofiilide tase umbes kolm päeva pärast sündi. Pärast operatsiooni võib kolme tunni jooksul täheldada olulist neutrofiilide arvu tõusu. Selle seisundiga on seostatud ka sigarettide suitsetamist.
Leukemoidset reaktsiooni või valgete vereliblede arvu suurenemist võivad muu hulgas põhjustada ravimid, infektsioonid ja hemorraagia. Selle tulemuseks on nihe vasakule, mis tähendab, et nooremate neutrofiilide ja neutrofiilide prekursorrakkude osakaal on suurem. Lihtsamalt öeldes näitab see, et keha üritab toota rohkem valgeid vereliblesid, et tõrjuda mingisugust infektsiooni või rünnakut.
Neutrofiilia diagnoositakse vereanalüüsi ja mikroskoopilise uuringuga. Seisundi kontrollimisel võtab arst tavaliselt arvesse valgete vereliblede üldarvu ja jagunemist erinevateks valgelibledeks. See võimaldab täpsemalt diagnoosida neutrofiilia algpõhjuseid.