Neuronide sünapsid võivad olla kas elektrilised või keemilised ning need on struktuurid, mis võimaldavad keha neuronitel suhelda üksteisega ja sisuliselt teiste kehapiirkondadega. Presünaptiliste ja postsünaptiliste neuronite vaheline signaalimine toimub neuronite sünapside kaudu ning nendevaheline suhtlus toimub aktsioonipotentsiaali tulemusena. Suhtlemine on võimalik tänu ühe neuroni terminali nuppude vahelisele ühendusele kas teise neuroni või närviraku membraaniga, näiteks näärmeraku või lihasrakuga.
Aktsioonipotentsiaal tekib siis, kui positiivselt ja negatiivselt laetud ioonid jaotuvad aksonis ebaühtlaselt. Teatud ioonid võivad ioonikanalite kaudu aksonisse siseneda ja sealt väljuda. Just siis, kui avatakse mitu neuroni rakukehale ehk soomale lähimat ioonikanalit, tekib aktsioonipotentsiaal.
Selliste kanalite avamine võimaldab positiivselt laetud naatriumioonidel siseneda aksonisse, muutes potentsiaali selles asendis. See põhjustab naaberkanalite avanemist, luues sel hetkel veelgi membraanipotentsiaali pöördumise. See lühiajaline elektrokeemiline juhtum kandub mööda neuroni aksonit alla selle terminali nuppudeni ja edastatakse neuronite sünapside kaudu.
Sõnumit saatvat neuronit nimetatakse presünaptiliseks neuroniks. Kui aktsioonipotentsiaal jõuab presünaptilise neuroni terminali nuppudeni, eraldub sünaptilisse pilusse, vedelikuga täidetud pilusse, edastav aine. Postsünaptiline neuron ehk neuron, mis sõnumit vastu võtab, on võimeline seda tegema tänu spetsiaalsetele valgumolekulidele, mis paiknevad selle membraanil. Need valgud reageerivad saatjaainele, mis vabaneb presünaptilisest neuronist sünaptilisse lõhe. Signalisatsioon nii presünaptilise kui ka postsünaptilise neuroni vahel saab toimuda ainult neuronite sünapside kaudu ja kuigi on olemas nii elektriliselt kui ka keemiliselt laetud sünapsid, on keemilisi oluliselt rohkem.
Neuronide sünapsid on kas ergastavad või inhibeerivad. Mõiste “ergastavad sünapsid” viitab sellele, kui neuroni terminali nupud eraldavad sünaptilisse pilusse aineid, mis erutavad postsünaptilist neuronit. Selle tulemusena süttib postsünaptilise neuroni akson tõenäolisemalt, saates elektrokeemilisi signaale erinevatele neuronitele või närvirakkudele. Mida aktiivsem on ergastav sünaps, seda kiiremini akson vallandub.
Inhibeerivatel sünapsidel on vastupidine toime. Need muudavad postsünaptiliste sünapside aksonite süttimise ebatõenäoliseks. Mida aktiivsem on inhibeeriv sünaps, seda aeglasemalt see süttib, kui see üldse süttib.