Netotonnaaž, tuntud ka kui NT või NT, on meetod laeva lastiruumi arvu arvutamiseks. See ei ole kaalu või massi mõõt või laeva veeväljasurve, vaid hoopis mahu mõõt. Iga tonn tonnaažiarvus võrdub 100 kuupjalga (2.83 kuupmeetrit) ruumiga. Kogumahutavus on kaubalaeva trümmi ruumi täielik füüsiline maht, kuid netotonnaaž on selle ruumi praktiline või kasulik piirkond, kus saab lasti tegelikult hoida.
Netotonnaaži reeglid kehtestati, et luua ühtsed reeglid selliste kaalutluste jaoks nagu impordi- ja ekspordimaksud sadamates ning laevatehaste kasutusstandardid, kuid Rahvusvaheline Mereorganisatsioon kehtestas reeglid täielikult alles 18. juulil 1982. Kõik konventsioonile allakirjutanud riigid peavad kohaldama selle reegleid, välja arvatud nende riikide lipu all sõitvad laevad, mis on liigitatud sõjalaevadeks, ja laevad, mille pikkus on alla 79 jala (24 meetrit). Samuti on maksust vabastatud kaubalaevad, mis liiguvad teatud territoriaalvetes, näiteks Põhja-Ameerika suurtes järvedes, Kaspia meres ning Uruguay ja Argentina jõgedes. Välismaistes sadamates olevad laevad, mis sõidavad konventsiooni sätete alusel, nõustuvad sadamavõimude kontrolliga, et kinnitada vastavust õigetele netotoaneedi deklaratsioonidele ja tõenditele, kuni selliste laevade väljumine ei viivita.
1998. aasta seisuga oli konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud vähemalt 86 riiki. Kui see 1982. aastal algselt jõustus, hakkasid 48 riiki, mis moodustasid üle 80% maailma laevandusest, selle eeskirju järgima. USA rakendas selliseid suuniseid täielikult alles 1986. aastal, mil USA Kongress võttis vastu õigusakti, et järgida selle rahvusvahelise laevanduse sätteid. Konventsiooni nõuded välistavad üldjuhul igasuguse riigisisese laevanduse, olenemata asjassepuutuvate laevade netotonnaažist.
Netotonnaaži arvutamine laeva lasti kandevõime järgi on üsna keeruline asi. See hõlmab kogumahutavuse, laevatüübi jaoks lubatud reisijate arvu ja reisijatekohtade arvu ning laeva enda vormitud kuju arvessevõtmist. Üldiselt põhineb see 96% laeva kogupikkusel selle veeliinil ja 85% selle vormitud sügavusest, mõõdetuna kiilu ülaosast veeliinil asuva roolivarre teljeni.
Netotonnaaži arvutamisel võib muutuja olla ka laeva ehitus, kuna teatud laevaklassidel, näiteks naftatankeritel, on eraldatud ballastitankid, mis moodustavad olulise osa laevast ja mida ei saa lasti vedamiseks kasutada. Kõik kaubaruumid peavad olema märgistatud tähisega “CC” ja laevaomanikud on kohustatud teatama kõikidest kaubamahu muutustest, mis on tingitud laeva ehitusest või reisijate jaotuse muudatustest. Lubatav süvis on oluline tegur ka lasti netotonnaaži määramisel, kuna see mõjutab laeva praktilist manööverdusvõimet. See on tase, milleni lastitud laev vette vajub, kui mõõt veepiirist veealuse laevakere madalaima punktini.