Spordiala, mis sai alguse 19. sajandi lõpust, on võrkpall tavaliselt naiste jaoks loodud ja naiste jaoks loodud spordiala. Netballi leiutas Clara Gregory Baer ja sellest on saanud üks populaarsemaid naiste spordialasid paljudes riikides üle maailma. Võrkpall on ülipopulaarne nii osaleja- kui ka pealtvaatajaspordina sellistes riikides nagu Austraalia, Ühendkuningriik ja Lääne-India.
Võrkpalli päritolu on tihedalt seotud korvpallispordi loomisega vaid paar aastat varem. Sisuliselt loodi võrkpall spordialana, mis pakuks naistele samasugust võistluslikku treeningut, nagu pakkus vastloodud korvpall noormeestele. Sellisena olid selle naiste korvpallivormi põhireeglid väga lähedased meeste korvpalli omadele. Mõned väikesed muudatused tehti peamiselt valdavate kultuuriliste tegurite tõttu seoses naiste võimete ja õige rolliga ühiskonnas.
Üks valdkondi, kus seda illustreeritakse, on riietumisviis mängus osalemise ajal. Vormiriietus kaldus kaitsma naiselikku tagasihoidlikkust, pidades silmas igapäevaseid kombeid, mitte selleks, et mänguväljakul oleks lihtne liikuda. Selle tulemusena ei tegelenud võrkpallurid samal tasemel jooksmise ja triblamisega, mis oli tavaline nende meeskorvpallikaaslastega.
Võrgupalli reeglite üks oluline erinevus võrreldes põhiliste korvpallireeglitega on tsoneerimisalade loomine, mis määrab sisuliselt alad, mida iga mängija patrulliks. Mõned allikad viitavad tsoneerimisalade loomisele, kuna Baer ei mõistnud korvpalliväljakul liikumise põhireegleid, samas kui teised allikad viitavad sellele, et Baer lisas selle uuenduse tahtlikult, et anda võrkpallile oma identiteet. 1901. aastaks olid võrkpallil ametlikult tunnustatud reeglid ja see oli ka väljakujunenud spordiala.
20. sajandi esimesel poolel levis võrkpall paljudes riikides. Aja jooksul hakati spordialasse kaasama kohalikke elemente, mis võisid rahvusvaheliste võistluste läbiviimise mõnevõrra keeruliseks muuta. 1960. aastal tulid Lõuna-Aafrika, Uus-Meremaa, Ühendkuningriigi, Austraalia ja mitmete lääneriikide võrkpalliametnikud kokku, et ühtlustada spordialaga seotud eeskirju. Nende jõupingutuste tulemusel loodi organisatsioon, mida praegu tuntakse Rahvusvahelise Võrkpalliliitude Föderatsioonina. 1963. aastaks toimus esimene rahvusvaheline turniir selle uue ühingu egiidi all. Sellest ajast alates on Föderatsiooni liikmeskond jätkuvalt kasvanud ja turniire on korraldatud rohkem. Tänaseks on võrkpall kasvanud nii tähtsaks spordialaks, et sai 1995. aastal tunnustatud olümpiaalaks ning nüüdseks on see kaasatud ka mitmetele väiksematele spordialadele.