Sõiduki nelikvedu on süsteem, mille abil ratastele pöördemomendina rakendatud mootori võimsus jõuab kõigi nelja rattani. See on vastupidine teistele meetoditele, tavaliselt kaherattaveosüsteemile, mille puhul võimsus edastatakse ainult ühele teljele ja ainult kaks ratast saavad pöördemomenti. Neljarattasüsteem on kasulik olukordades, kus teeolud on kehvad, nagu lumi, jää, vesi või muda, kuna rattad suudavad üksteisest sõltumatult säilitada suuremat pöördemomenti. See on vastupidine nelikveole, mis võimaldab sõiduki süsteemil rakendada igale rattale eraldi pöördemomenti vastavalt vajadusele.
Nelikvedu, mida nimetatakse ka osalise tööajaga süsteemiks, viitab tavaliselt sõidukis olevale süsteemile, milles pöördemomenti rakendatakse ühtlaselt kõikidele rehvidele. Seda tüüpi süsteemi kasutatakse tavaliselt ainult nelja rehviga sõidukitel, mitte mootorratastel või suurematel, rohkemate ratastega sõidukitel. Lihtsamad neljarattaliste sõidukite veosüsteemid annavad jõudu ainult ühele teljele, mis on kahte ratast ühendav varras sõiduki esi- või tagaosas.
Kaherattaveosüsteemis antakse võimsus jõu, mida nimetatakse pöördemomendiks, kujul ainult kahele rehvile, et sõidukit edasi lükata. Kui üks kahest rehvist libiseb või ei oma muul viisil sõiduki liigutamiseks vajalikku veojõudu, võib sõiduk kinni jääda. Seda on sageli näha tagaveoga sõidukite puhul, mille tagumised rehvid keerlevad mudas või lumes, esirattad aga ei liigu ja sõiduk ei saa liikuda.
Nelikvedu annab aga jõu ja pöördemomendi kõigile rehvidele korraga. See tähendab, et kui tagumised rehvid libisevad ega suuda tagada veojõudu ja jõudu, mis sõidukit edasi lükkaks, võivad esirehvid siiski pöörlema ja sõidukit tõmmata. Selline süsteem on seda tüüpi olukordades kasulik, kuna rattad suudavad pakkuda jõudu, mis on vajalik sõiduki liikumiseks kehval maastikul. Kuival teel see aga hästi ei tööta, nii et seda tüüpi ajamisüsteemiga sõiduki juht peab tavaliselt süsteemi käsitsi aktiveerima.
Seda tüüpi osalise tööajaga süsteeme nimetatakse tavaliselt terminiga “nelivedu”, samas kui “nelikvedu” tähistab tavaliselt süsteemi, mida nimetatakse ka täistööajaga nelikveoks. Erinevus seisneb selles, et täistööajaga süsteem kasutab alati nelikvedu, kuid võimaldab rehvidel funktsioneerida piisavalt iseseisvalt, et siiski töötada ka kuival teekattel. Osalise tööajaga süsteem paneb kõik rehvid toimima ühtemoodi, mis on libedatel oludel kasulik, kuid muudab kuival pinnal pööramise sõidukile raskeks ja juhi jaoks häirivaks. Täistööajaga süsteemid võimaldavad rehvidel liikuda erineva kiirusega, nagu on vaja kuival pinnal pööramiseks.