Neerufunktsiooni test on laboratoorsete testide rühm, mis aitab tuvastada probleeme või häireid neerudes. Üks neist testidest on uriinianalüüs, mida tavaliselt nimetatakse uriinianalüüsiks. Neerufunktsiooni testis sisalduvad vereanalüüsid hõlmavad kreatiniini ja vere uurea lämmastiku (BUN) mõõtmist. Samuti on olemas kreatiniini kliirensi test, mis mõõdab nii verd kui ka uriini teatud aja jooksul.
Neerud on olulised organid, mis eemaldavad verest jääkaineid ja säilitavad kehas vedeliku tasakaalu. Kui neerud ei tööta vigastuse või haiguste tõttu hästi, võivad jääkained verre koguneda. Seejärel võivad ilmneda sellised sümptomid nagu kõhuvalu kahjustatud neeru küljel, nõrkus, käte või jalgade turse ja õhupuudus. Mõnel patsiendil ei pruugi isegi sümptomeid tekkida, kui neeruhaigus mõjutab ainult väikest osa ühest või mõlemast neerust. Nefroloog, arst, kes on spetsialiseerunud neeruhäiretele, tellib tavaliselt neerufunktsiooni testi, et hinnata ja diagnoosida patsiente, kellel kahtlustatakse neeruprobleeme.
Uriinianalüüs on tavaliselt esimene neerufunktsiooni test, mis tehakse neeruhäirete tuvastamiseks. Uuring tehakse patsiendilt piisava koguse uriini kogumisega. Seejärel tehakse laboris uriiniprooviga mitmeid protsesse, nagu värvi ja selguse jälgimine ning valgu ja suhkru mõõtmine. Samuti uuritakse mikroskoobi all punaste vereliblede, bakterite, kristallide ja valgete vereliblede olemasolu. Normaalses uriinis valku tavaliselt ei leidu ja selle olemasolu võib sageli viidata neeruprobleemidele.
Kreatiniini mõõtmine on samuti oluline neerufunktsiooni test. Kreatiniin on lihaste ainevahetuse lõpp-produkt ja see eritub tavaliselt uriiniga. Kui neerud töötavad normaalselt, jääb kreatiniini kogus sageli konstantseks ja normi piiresse. Tavaliselt on see meestel kõrgem, mis on umbes 0.8–1.2 mg/dl, kui naistel, mis jääb vahemikku 0.6–0.9 mg/dl. Seda neerufunktsiooni testi peetakse sageli neeruhäirete hindamisel tundlikuks ja usaldusväärseks testiks.
BUN-i määramine on veel üks neerufunktsiooni test, mis võib hinnata neerude filtreerimisvõimet. See on valkude lagunemise jääkprodukt ja eritub tavaliselt uriiniga. Selle väärtust võivad aga mõjutada maksafunktsioon ja valgusisaldusega dieet, mistõttu tehakse BUN-i test sageli koos vere kreatiniini testiga.
Kreatiniini kliirensi testis mõõdetakse neerude kaudu eritunud kreatiniini kogust tavaliselt 24-tunnise perioodi jooksul. Kreatiniini mõõtmiseks kogutakse verd ka käeveenist. Mõlema testi tulemusi kasutatakse seejärel patsiendi kreatiniini kliirensi arvutamisel. Seda neerufunktsiooni testi peetakse ka neerude hindamise spetsiifiliseks testiks.