Kui vaatate Hiina ajalugu, eriti renessansieelset aega, näete hämmastavalt palju teaduse ja tehnika arengut, mis ületas kaugelt sarnaseid arenguid Euroopa läänes. Renessansiajal ja uusajal toimus vastupidine olukord, kus Euroopa ja seejärel Ameerika võtsid juhtiva rolli teaduslike avastuste ja leiutuste alal, Hiina aga stagneerus. Paljud õpetlased on püüdnud vastata, miks see juhtus ja kuidas Euroopa jõudis vähesest teaduse arengust teaduse arengu juhtima. Keegi pole paremini tuntud selle poolest, et küsib, miks see juhtus, kui Joseph Needham, kes arendas välja selle, mida praegu nimetatakse Needhami suureks küsimuseks.
Needhami suur küsimus on järgmine: miks oli Hiina teaduses ja tehnoloogias lääne poolt üle löödud? Needhami suur küsimus tekitab muid küsimusi, näiteks: Mis juhtus Hiina ajaloos, mis muutis teaduse ja tehnoloogia arendamise vähem tähtsaks? Mis juhtus Euroopas, mis muutis teaduse ja tehnoloogia arendamise olulisemaks? Millised on need kultuurilised, religioossed, majanduslikud, poliitilised ja ajaloolised tegurid, mis põhjustasid Hiina ülelöögi?
Needhami suurele küsimusele on püütud vastata arvukalt. Joseph Needhami jaoks, kes pühendas poole oma elust sellele küsimusele vastamisele ja Hiina teaduse ajaloo mõistmisele, oli vastus kõige rohkem seotud sellega, kuidas konfutsianism ja taoism propageerisid tohutute teaduslike edusammudega kokkusobimatut eluviisi. Rõhuasetus kogukonna mõtlemise terviklikkusele ja austus vanemate vastu tähendas, et lapsed ja isegi üliõpilased ei saanud õpetajaid küsitleda. Soov säilitada tugev kultuuriline identiteet takistas uusi arenguid traditsioonilise tegutsemisviisi säilitamise kasuks. Needhami arvates ei huvitanud Hiina kultuur ning selle filosoofia ja religioon lihtsalt kiire tempoga dramaatiline avastamisajastu läänes.
Needhami teooriat märgivad endiselt Hiinas õpetavad läänest pärit inimesed. Üheks märgitud raskuseks on väljakutse õpetada Hiina kolledži üliõpilastele kriitilist mõtlemist. Ehkki need õpilased on andekad, säravad ja sama intelligentsusvõimelised kui nende lääne kolleegid, suhtutakse õpetajate küsitlemise peale siiski pahaks. Õpetajaga vaidlemine on lugupidamatuse märk.
Pealegi tsiteeritakse Needhami suurt küsimust sageli, kui inimesed arutlevad individuaalsuse ja mina sünni üle, mis toimus Euroopa renessansi ajal. Vähesed teaduslikud arengud on kollektiivse mõtteviisi tulemus, kuid selle asemel on arengud, mis olid status quo-vastased. Renessansiajastu mõtlejate varajased teaduslikud mõtted sõimasid sageli kehtestamist, mille tulemuseks olid võimude (eriti kirikuvõimude) karistused, kes tahtsid veenduda, et ainult kirikuõpetus on vastuvõetav. Kui kirikul oleks õnnestunud need isikud täielikult maha suruda, oleksime võib-olla jäänud kollektiivsesse mõtteviisi, kuid järk-järgult kaotas kirik võime seda teha, eriti kui mõtlemine üksikisikust ja üksikisiku tähtsusest tõusis esile.
Hiina oli palju tõhusam ühiskonna säilitamisel, mis eelistas kogukonda üksikisikule, muutes üksikisikute jaoks palju vähem võimalikuks uute teaduslike avastuste ja tehnoloogiate loomisel. Kuigi Hiina on suurel määral järele jõudnud tänu kommunistlikule soovile konkureerida läänemaailmaga, leidub Hiina taskuid, eriti maapiirkondades, kus valitsevad vanaviisid. Lihtne näide tänapäevast on viis, kuidas tänapäeva meditsiini Hiinas praktiseeritakse. Seda teistsugust arvamust, mis erineb juhtumi eest vastutavast esmasest arstist, peetakse äärmiselt lugupidamatuks. Ehkki uusi lahendusi võidakse leida, ei pruugita neid pakkuda ja tõenäoliselt ei sea need, kes elavad Hiina maapiirkondades, meditsiinieksperdi arvamust.
Needhami suurele küsimusele vastamiseks on alternatiivseid teooriaid. Üks huvitav on idee, kuidas tähestiku õppimine, mida nimetatakse tähestiku teooriaks, võib edendada väikelaste kõrgema järjekorraga mõtlemist. Teised ütlevad, et Needhami suurele küsimusele on võimatu vastata ilma nii lääne kui ka Hiina ajaloo täieliku analüüsita, mis hõlmab religiooni, kultuuri ja geograafiat. Needhami suur küsimus ajendas neid kindlasti püüdma luua sellist ajaloolist tausta ning ta avaldas arvukalt töid Hiina teaduse ajaloo kohta, lisaks tegi koostööd Hiina teadlastega, et mõista, kuidas ja miks tänapäeva teaduse ja tehnoloogia buum. ajastu kuulus läänele.