Narratiivne lõputöö on väitekiri, mis on seotud jutustava esseega või suurema kirjaliku teose või kõneteose narratiivse komponendiga. See võib olla selgelt väljendatud väitekiri või väljendamata või kaudne väitekiri. Kummagi tüübi puhul on see aga tavaliselt narratiivi liikumapanev jõud ja narratiivi ülim õppetund või eesmärk. Narratiivne lõputöö võib olla seotud suurema teose lõputööga, milles narratiiv on vaid üks element, või olla kogu essee või kõne lõputöö.
Narratiivsed esseed või muud tüüpi esseede narratiiviosad koosnevad tavaliselt sündmustest, mis on omavahel seotud viisil, mis on tähendusrikas ja seostab üldist dramaatilist narratiivi. See sarnaneb jutuvestmisega, kuid peamine erinevus seisneb selles, et narratiivses essees on narratiivi tees, mis on selle loo ajendiks. Näiteks võiks keegi lihtsalt rääkida loo, kui ta ühel suvel pesapalli mängis ja seda kogemust nautis. Sellel lool, kui seda räägitakse narratiivse esseena, oleks mingisugune narratiivne tees, näiteks see, et pesapalli mängimine õpetas harjutamise ja raske töö tähtsust isiklikuks arenguks.
Narratiivi teesi võib otse välja öelda või see võib olla ülejäänud narratiivist vihjatud. Paljudes narratiivsetes esseedes on viimast tüüpi väitekirjad, kuna lõputöö üksikasjalik seletus võib muuta narratiivi raskekujuliseks või jätta teose mulje, nagu see oleks publikule “maha rääkiv”. Narratiiv võib olla ka osa suuremast teosest, näiteks argumenteeritud esseest, mis sisaldab narratiivist koosnevat lühikest osa. Seda tüüpi olukorras on narratiivi tees tavaliselt sama, mis argumenteeriva essee lõputöö ja seda ei pruugi vaja narratiivi kontekstis esitada.
Näiteks eelmises näites võib kirjanik väita, et raske töö ja praktika on usaldusväärsed meetodid isiklikuks täiustamiseks. Kirjanik võib seejärel lisada isikliku narratiivi pesapalli mängides veedetud suve kohta ja näha, kuidas praktika kaudu paranes. Sel juhul poleks narratiivne tees absoluutselt vajalik, kuna narratiivne osa tugevdab kogu töö teesi. See oleks kaudne narratiivi tees, kuna seda ei pea välja ütlema, vaid lugeja saaks selle kindlaks määrata, lähtudes paberi üldisest sõnumist ja selles sisalduva narratiivi eesmärgist.