Narratiivkunstiks nimetatakse visuaalset kunsti, mis annab edasi lugu. Enim levinud jutustava kunsti näiteid võib leida lasteraamatutest, kuigi jutustava kunsti teemad on enamasti olnud religioossed või ajaloolised. Narratiivne kunstiteos võib kujutada pidevaid stseene, ühte sündmust või mitut stseeni korraga.
Lasteraamatute illustratsioonid toetuvad tähenduse väljendamiseks tavaliselt suuresti kirjasõnale. Mõned eksperdid arvavad, et pildid ei anna loo jutustamiseks head tööd, sest lugusid räägitakse aja jooksul ja pilte nähakse korraga. See võib aga olla meelevaldne seisukoht, sest enamik inimesi ei suuda korraga endasse võtta keeruka kunstiteose sisu. Teisisõnu, kunsti vaatamine võib toimuda ka aja jooksul ja see kehtib eriti mõne kuulsa jutustava kunstiteoste puhul, nagu Arena kabeli freskod ja Traianuse sammas.
Narratiivkunst võib väljendada pidevat narratiivi või ainult ühte stseeni. Itaalias Padovas Arena kabelis 1305. aastal Giotto valminud freskod on hea näide pidevast jutustusest. Mitmete maalitud stseenide kaudu, mis liikusid vasakult paremale, illustreeris Giotto Maarja ja Jeesuse elu. Kui vaatajad neid maale vaatavad, on see peaaegu nagu loo lugemine, kui neid vaadatakse järjestikku.
Traianuse sammas väljendab pidevat narratiivi uuenduslikul viisil. Umbes aastal 113 e.m.a püstitatud sammas meenutab keiser Traianuse võitu Põhja-Euroopast pärit daaklaste üle. Sõdade üksikasjad keerlevad samba alt üles, kuigi selle 125 jala (umbes 38 meetri) kõrguse ehitise ülaosas olevate piltide nägemine on tänava tasandilt peaaegu võimatu.
Leonardo da Vinci 1498. aasta paiku valminud “Püha õhtusöök” on näide narratiivsest maalist, mis on monostseeniline, mis tähendab, et see näitab ühte sündmust. Selles stseenis ennustab Jeesus oma eelseisvat reetmist ja lahkumist, tekitades õhtusöögilauas apostlite seas keerulisi emotsionaalseid reaktsioone. Veel üks näide ühestseenilisest narratiivist on Emanuel Leutze Washington Crossing the Delaware. See 1851. aasta paiku valminud maal kujutab Washingtoni ja tema vägesid, kes üritavad ületada jääga kaetud Delaware’i jõge, et astuda Ameerika iseseisvussõja ajal Hesseni vägedele. Leutze lõi dramaatilise stseeni, kus tagantvalgustatud Washington tabas kindlat poosi, kui ta vaenlasele vastu astub.
Mõnikord illustreerib narratiivne kunstiteos samaaegset narratiivi. Hubert ja Jan van Eycki maalitud Genti altarimaal valmis 1432. aastal ja see illustreerib mitmeid kristlikke teemasid. Altarimaal ülemises keskel on kujutatud Jeesust Neitsi Maarjaga temast paremal ja Ristija Johannesega temast vasakul. Kunstiteosega silmitsi seistes paistavad Aadam ja Eeva vastavalt kõige vasakpoolsem ja parempoolne. Alumised paneelid kujutavad altaril Jeesuse sümboli, talle kummardamist.