Narratiivne aimekirjandus on kirjutamise žanr, mida mõnikord nimetatakse loominguliseks aimekirjanduseks, kuna see ühendab loomingulise kirjutamise elemendid faktide suhtega, mis on vajalik aimekirjanduse loomiseks. See žanr koosneb kirjutamisest, mis põhineb faktil, kuid on kirjutatud loomingulise elemendiga, mis suurendab kirjutise enda kulgu ja veetlust. Narratiivne aimekirjandus võib esineda biograafia, essee, memuaari, isikliku essee või teatud tüüpi ajakirjanduse vormis. See žanr on tavakirjandusega võrreldes üsna uus ja seda tüüpi kirjutisi analüüsimise kontroll on žanri kasvades muutunud tugevamaks.
Paljude narratiivse aimekirjanduse kirjutajate eesmärk on ühendada sündmuste faktiline jutustamine või analüüs koos kirjutamisega, mis sarnaneb rohkem loomingulise väljamõeldisega. Narratiiv võib sisaldada kujundlikku keelt, mida muud tüüpi aimekirjanduses sageli välditakse; võib kasutada metafoore ja sarnasusi ning kirjanik pöörab rohkem tähelepanu sellele, et kirjutada nii, et see oleks meelelahutuslik ja hästi üles ehitatud, et saavutada nii sündmuste faktiline jutustamine kui ka loominguline esitus. Näiteks memuaare kirjutav inimene räägib sisuliselt sündmusi nii, nagu need juhtusid, kuid hübriidloo loomiseks võib ta kasutada ka narratiivsemat stiili, sealhulgas dialoogi, sündmuste analüüsi, loo jutustamist teatud vaatenurgast. mis kuulub narratiivse aimekirjanduse kategooriasse.
Reisikirjanik võib rääkida lugu oma reisidest läbi teatud maailma osa, kirjeldades sündmusi nii, nagu need juhtusid, kuid viis, kuidas kirjanik neid sündmusi esitleb, määrab, kas seda käsitletakse mitteilukirjandusena või narratiivse aimekirjandusena. Kui kirjanik otsustab fakte jutustada loosarnaselt, kirjutades end nii, nagu nad oleksid oma narratiivi tegelased, kuulub kirjutis kõige tõenäolisemalt narratiivse aimekirjanduse kategooriasse. Kui aga kirjanik otsustab kirjutada teose nii, et ainult fakte esitatakse rohkem dokumentaalses stiilis, liigitatakse kirjutis tõenäoliselt lihtsalt mitteilukirjanduseks.
Elulood ja memuaarid võivad esitada sündmuste faktilisi kirjeldusi, kuid mõnel juhul võib loo nimesid, asukohti ja muid üksikasju erinevatel põhjustel muuta. See üksi ei kvalifitseeru kirjutiseks narratiivseks mitteilukirjanduseks, kuigi kui sellega kombineerida muid loo elemente, võib kirjutis sellesse kategooriasse sattuda. Kui sündmuste jada on kärbitud või muul viisil üldise narratiiviga kohanemiseks veidi muudetud, võib kirjutise märgistada mitteilukirjanduse või isegi ilukirjanduse loominguliseks teoseks.