Näiv volitus on põhimõtteliselt volituse vorm, mille puhul kedagi nähakse suurema agentuuri esindajana ja ta on võimeline tegutsema selle agentuuri nimel, olenemata sellest, kas see volitus on tegelikult olemas või mitte. Seda kasutatakse tavaliselt suurettevõtete kohta ja selle kohta, mille kohta selle ettevõtte inimesed saavad selle ettevõtte nimel teistega lepinguid sõlmida. Näiteks suure jaemüüja kassas töötaval töötajal ei pruugi olla tegelikke volitusi klientidele hindu määrata, kuid tal võib olla klientide jaoks näiline volitus seda teha.
Näilise autoriteedi küsimus kerkib tavaliselt päevakorda seoses suurte organisatsioonidega ja sellega, kes tohib neid organisatsioone teistele esindada. Ettevõtted, kes palkavad konsultante või kolmandaid isikuid erinevate ülesannete täitmiseks, võivad seetõttu laiendada neile isikutele näilisi volitusi, andmata neile tegelikku võimu. See võimaldab ettevõttes töötaval inimesel pidada läbirääkimisi äritingimuste üle, näiteks kehtestada individuaalsetele klientidele hinnapoliitika, isegi kui tal pole selleks tegelikult volitusi. Sellise volituse saab määrata mitmel erineval viisil, kuid tavaliselt eeldatakse, et keegi töötab ettevõttes, kannab ametiriietust või juhib ametisõidukeid ning tal on ettevõtte statsionaarsed või visiitkaardid, millel on kirjas tema nimi.
Näiv võim on vastupidine tegelikule autoriteedile, mille puhul isikule antakse konkreetselt volitused teatud viisil tegutseda konkreetse asutuse nimel. Ettevõtte töötajatel on tavaliselt teatud tüüpi tegelik volitused teatud viisil käitumiseks ja teatud tüüpi äritegevuseks. Näiline autoriteet võib tekkida ka siis, kui keegi lahkub ettevõttest, mille suhtes tal varem oli tegelik volitus, kuid jätkab tegutsemist nii, nagu see volitus oleks endiselt olemas, mida sageli nimetatakse püsivaks näiliseks autoriteediks.
Selleks, et näiv volitus oleks õiguslikult siduv, peab agentuur, keda isik esindada üritab, siiski näidata, et selline volitus on olemas. See ei muuda asutust tegelikuks, vaid näitab, et asutus on andnud nõusoleku selle asutuse moodustamiseks. Kui asutus on seda tüüpi volitustest teadlik ja seda ei toeta ega nõustu, siis seda ei ole kehtestatud ja asutus ei saa isiku tegude eest vastutada. Kui selline asutus luuakse ilma, et asutus oleks sellest teadlik, võib asutus olla vastu ka tema vastu suunatud meetmetele, kuna selle volituse ilmnemiseks ei olnud kunagi alust.