Nahatootja valmistab ette loomade nahad, et nahast saaks valmistada tooteid, nagu rahakotid, mantlid, mööbel ja muud esemed. Üldjuhul osaleb nahatootja kolmeastmelises protsessis: naha ettevalmistamine, naha parkimine ja naha koorimine. Need sammud võivad sõltuvalt kasutatavast nahatüübist ja soovitud lõpptootest veidi erineda.
Üks esimesi asju, mida nahatootja võib teha, on naha ettevalmistamine. Põhimõtteliselt eemaldatakse ettevalmistusetapis naha need osad, mida nahale ei soovita, jättes alles vaid ülemise taseme ehk pärisnaha. Nahatootjal on selles etapis palju erinevaid võimalusi. Näiteks mitu korda säilitatakse nahka, et see ei mädaneks, või saab seda rasvatustada, et õlid eemaldada. Lisaks võib seda naha puhastamiseks ja niisutamiseks vees leotada.
Nahk võib olla ka karvutu ja mitmeks kihiks lõigatud. Kui nahka on vaja pehmendada, võib see läbida ka ettevalmistusetapis peksmise. Mõned tootjad pleegitavad nahka, et naha värvi heledamaks muuta. Lisaks võib naha pH-väärtuse vähendamiseks või viimase puhul tõsta peitsimist või peitsimist ning aidata parkainetel läbi naha tungida.
Teine oluline samm toimub siis, kui nahatootja nahka pargib. Parkimise kaudu muutub nahk bakterite suhtes vastupidavaks ja muutub järjest elastsemaks. Parkimisprotsessis on palju variatsioone. Näiteks on olemas mitu erinevat tanniinide klassifikatsiooni, nagu mineraalsed, taimsed, aldehüüdid ja sünteetilised või keemilised tanniinid. Nahale kasutatavate tanniinide tüübid sõltuvad sellistest teguritest nagu naha seisund ja selle pH.
Kolmas samm, mida enamik nahatootjaid kasutab, on kooriku eemaldamine. Naha koorimiseks lahjendatakse seda, pargitakse teist korda ja seejärel määritakse. Jällegi, kooriku moodustamise protsessis võib esineda palju alametappe, kuid tootja otsustab, millised sammud on vajalikud. Näiteks võib nahka rehüdreerida, raseerida, et eemaldada nahaaluste kiudude jäägid, ja värvida. Nahk võib olla täidetud kemikaalidega, et muuta nahk tihedamaks ja tugevamaks, või seda võib pehmendada ja poleerida, et vähendada naha tekstuuri.
Mõnikord võib nahatootja kanda nahale pealiskihi. Selle viimistlusprotsessi käigus võib nahka õlitada, harjata, reljeefne, triikida või glasuurida. Kui looma karv jäeti nahale, võib ka sel ajal karva harjata. Seejärel müüb tootja naha teisele ettevõttele või hakkab tootma konkreetseid tooteid, näiteks rahakotte või mantleid.