Mis on nahapapillid?

Inimese nahk koosneb mitmest kihist ja kõige välimist kihti nimetatakse epidermiks, mis asub otse teise kihi peal, mida nimetatakse pärisnahaks. Nahapapillid, mida mõnikord nimetatakse dermaalseteks tihvtideks või DP-deks, on dermise kihi väikesed eendid epidermise kihti. DP täidab mitmeid funktsioone, sealhulgas tugevdab dermise ja epidermise vahelist kleepuvat sidet, vähendab nende kahe nahakihi eraldumise ohtu ja tagab verevoolu epidermisesse, millel puudub oma verevarustus. Nahapapillide kaudu pärisnaha kaudu epidermisesse jõudvad närvid täidavad ka olulise sensoorse teabe andmise funktsiooni ning need närvid on eriti tundlikud rõhu, valu, külma ja kuumuse suhtes. Kätel ja jalgadel on DP muster nähtav sõrmejälgede kujul, mida tuntakse ka epidermise või papillaarsete ribidena.

Iga üksikut pärisnaha eendit epidermisesse nimetatakse dermaalseks papillaks. Oma kuju poolest näeb papilla välja nagu sõrme või nibu ja see sõna on tuletatud ladinakeelsest sõnast papula, mis tähendab vistrikut. Pärisnaha seda osa, kus paiknevad dermaalsed papillid, nimetatakse ka papillaarseks pärisnahaks või papillaarseks kihiks. Umbes 20% pärisnahast koosneb sellest papillaarkihist, mis koosneb peamiselt elastsest sidekoest, veresoontest, puuteretseptoritest ja närvilõpmetest.

Nahapapillid on naha anatoomia oluline osa. Need sisaldavad veresoonte silmuseid ja kapillaare, mis transpordivad hapnikku ja toitaineid veresüsteemist epidermisesse, eemaldades samal ajal jääkaineid epidermise kihist. Epidermis toimib peamiselt kaitsva väliskihina ja sellel ei ole oma närvirakke, kuid nahapapillidel on spetsiaalsed närvilõpmed, mis on äärmiselt tundlikud ja pakuvad olulist sensoorset sisendit sellest naha välimisest kihist.

Nahapapillid on olulised juuksefolliikulite moodustumisel ning osalevad juuste kasvu ja väljalangemise tsüklis. Juuksefolliikul on epidermises paiknev süvend, mis asub otse dermaalse papilla peal. Juuksefolliikuli puhul ümbritseb dermaalset papilla nn karvamaatriks, mis koosneb epiteelirakkudest ja pigmenti tootvatest rakkudest, mis aitavad moodustada nii juukseid ennast kui ka juurekest, millest juuksed kasvavad. Juurdepääs nahapapillis olevale kapillaarveresoonele on juuste moodustumise ja kasvu jaoks ülioluline.