Mõistet “nahaallergia” kasutatakse allergeenide suhtes tundlikul nahal esinevate reaktsioonide kirjeldamiseks. Nahaallergiaid on mitut tüüpi ja allergia võib tekkida igas vanuses. Muud tüüpi allergiatega inimestel on suurem risk nahaallergiate tekkeks, nagu ka inimestel, kellel on autoimmuunhaigused ja astma.
Nahaallergiaga inimestel muutub kahjustatud nahk kuivaks, karedaks ja ketendavaks. See võib ärrituse tagajärjel paisuda nõgestõveks, muutuda punakaks või isegi praguneda ja välja voolata. Kuni allergeen on eemaldatud, muutub nahk järk-järgult halvemaks ja patsient kogeb tavaliselt sügavat ebamugavustunnet, kuna nahk võib sügelema ja valulikuks muutuda. Nahaallergia võib ilmneda kõikjal kehal ja eriti sageli näol ja kätel.
Mõnedel inimestel on nahaallergia atoopilise dermatiidi kujul. Atoopiline dermatiit võib olla põhjustatud kokkupuutest keskkonnaallergeenidega, nagu lemmikloomade kõõm, koos allaneelatud allergeenidega. Selle nahaallergia põhjust võib mõnikord olla raske kindlaks teha, sest haiguspuhang võib ilmneda mitu tundi pärast kokkupuudet. Krooniline atoopiline dermatiit võib olla probleemiks paljudele nahaallergiatega patsientidele, eriti kui allergia on põhjustatud keskkonnateguritest, nagu tolmulestad või õietolm. Korduvad dermatiidihood võivad samuti viidata sellele, et keegi on millegi suhtes allergiline, ja kui patsiendil pole teadaolevaid allergiaid, tuleks neid tõsiselt võtta.
Allergiline kontaktdermatiit on teatud tüüpi nahaallergia, mis tekib siis, kui keegi puutub kokku allergeeniga. Näiteks võib munade suhtes allergilisel inimesel tekkida kontaktdermatiit pärast munade käitlemist koogi küpsetamise ajal. Uute toiduainetega tutvumisel on imikutel kalduvus ka suuümbruse kontaktdermatiidi tekkeks. Allergiline kontaktdermatiit erineb ärritavast kontaktdermatiidist, nahareaktsioonist, mis tekib siis, kui nahk puutub kokku ärritava ainega nagu pleegitus.
On mitmeid tehnikaid, mida saab kasutada nahaallergiate ohjamiseks. Võimaluse korral tuleks allergeeni vältida ning patsientidele võib allergilise reaktsiooni raskuse vähendamiseks anda ka antihistamiine. Mõned patsiendid võivad tundlikkuse vähendamiseks teha allergiavastaseid süsti ning haiguspuhanguid saab hallata paiksete kreemidega, mis leevendavad sügelust ja aitavad lahendada allergilist reaktsiooni. Inimesed, kellel on allergia tõttu krooniline kuiv, ketendav nahk, võiksid kaaluda tugevate niisutajate kasutamist, mis muudavad nende naha pehmemaks ja vähendavad sügelust.