Nägemiskoer on koeratõug, mis on välja töötatud saaki nägemise järgi leidma ja seejärel seda jälitama. Nägemiskoerad on aretatud äärmiselt erksaks, kiireks ja väledaks, et nad suudaksid kiiresti tuvastada ja ületada erinevas suuruses ulukiliha, küülikutest hirvedeni. Nägemiskoera tõud on sageli kergesti äratuntavad tänu erilisele hagijaskonna kehatüübile, mis on sajandite jooksul välja kujunenud. Seevastu lõhnahagijad on aretatud saaki lõhna järgi tuvastama ja jälgima.
Klassikaline sihikukoer on väga jalgadega, suurte ja võimsate jalgadega, mis annavad koerale jooksmisel palju veojõudu. Keha on piklik ja äärmiselt kõhn, tugevate lihastega, eriti tagajalgade ümber. Tavaliselt on nägemishagijatel suur rind, et mahutada nende ebatavaliselt suur süda, ja nende koon on piklik, et aidata neil saaki sihtida ja visuaalselt jälgida. Neil on sageli väga erksad ja intelligentsed ilmed.
Neid koeri nimetatakse mõnikord vaatekoerteks, sest nad veedavad suure osa ajast saaki silmapiirilt jälgides. Kui saakloom ilmub, võib nägev hagijas teda tabada, kasutades oma väledat keha ja spurtimisvõimet, et saagile järele jõuda enne kurnatuse tekkimist. Selline kursi- või tagaajamiskäitumine võib olla visuaalselt üsna silmatorkav, eriti kord. koer lööb oma sammu.
Mõned näited nägemishagija tõugudest on: whippets, salukis, hurt, hundikoer, Afganistani hagijas ja borzoi. Vaatehagija tõud on eksisteerinud tuhandeid aastaid, nagu näitavad arvukad kunstiteosed, ja paljud kaasaegsed hagijastõud on viimase saja aasta jooksul vähe muutunud. Neid jahikoeri on ajalooliselt kasutatud ka koerte võidusõidus, kus nende võimet saavutada kiiret kiirust on kõrgelt hinnatud.
Mõnes maailma piirkonnas peavad inimesed lemmikloomadena nägemiskoerasid. Kuigi need loomad võivad olla head lemmikloomad, tuleb neid hoolikalt käsitseda. Nägemiskoerad vajavad palju treenimist ja nad kipuvad jälitama objekte, mida nad saagiks tunnistavad, kui nad pole korralikult koolitatud. Samuti võivad nad halva käsitsemise korral muutuda äärmiselt närviliseks ja krõbedaks ning külmetada kergesti, kuna neil puudub enamikule koertele omane isoleeriv rasvakiht. Nägemiskoeri tuleb hoida siseruumides või nad vajavad juurdepääsu soojale kennelile ning nad nõuavad palju tähelepanu ja koolitust, eriti nende esimesel kolmel kuni viiel eluaastal.