Mycobacterium leprae on bakter, mis põhjustab pidalitõbe, mida nimetatakse ka Hanseni tõveks, pärast dr Gerhard Armauer Hansenit, meest, kes avastas bakterid 1873. aastal. Leepra on haigus, mis kahjustab perifeerseid närve ja nahka ning võib põhjustada tõsised tüsistused, sealhulgas varvaste ja sõrmede kaotus, viljatus ja pimedus. Teadlased ei mõista täielikult, kuidas Mycobacterium leprae levib, kuid nad kahtlustavad, et see levib hingamisteede kaudu. Kuigi Mycobacterium leprae’t on ajaloos laialdaselt kardetud, on tänapäevased ravimeetodid selle ravimisel olnud suures osas edukad.
Mycobacterium leprae on grampositiivsed aeroobsed bakterid, mis on välimuselt pulgakujulised. Sellel on sama kuju ja suurus kui sarnased bakterid mycobacterium tuberculosis, tuberkuloosi põhjustavad bakterid. M. leprae’t on kultiveeritud vöölaste ja hiirte jalalabades, kusjuures kaht looma peetakse selle leviku põhjustajaks. Seda pole kunagi kunstlikes tingimustes kasvatatud.
See bakter mõjutab limaskestasid, perifeerseid närve ja nahka. Umbes 10–29 protsendil Mycobacterium leprae’ga kokkupuutuvatest inimestest võib areneda ebamäärane ehk tuberkuloidne pidalitõbi, mis on haiguse kergem vorm. Umbes 50 protsendil ebamäärase pidalitõve haigestunutest on oht, et nad võivad haigestuda täiemahulisele ehk pidalitõvele, mis on haiguse raskem vorm.
Tuberkuloidse pidalitõve esmasteks sümptomiteks on punane laiguline lööve jäsemetes ja torsos. Patsiendid võivad selles piirkonnas kaotada osa puutetundlikkusest. Hilisemateks sümptomiteks võivad olla jalgade või käte nõrkus, naha kuivus ja jäikus, tugev valu, nägemishäired ning põlvi ja küünarnukke ümbritsevate närvide suurenemine. Võib tekkida pimedus ja sõrmede kadu.
Lepratoosne pidalitõbi põhjustab sageli sümmeetrilist löövet tuharatel, kõrvadel, näol, põlvedel, küünarnukkidel ja randmetel. Lööve võib olla erinevate omadustega. See võib olla kahvatu või tume, piiratud või laienev, sile või nahapinnast kõrgemal. Täiendavad sümptomid võivad hõlmata näonaha paksenemist, ripsmete ja kulmude hõrenemist, lümfisõlmede turset ja günekomastiat. Leepra võib meestel põhjustada viljatust ja põhjustada varvaste või sõrmede kaotust, nägemise kaotust või suurenenud artriidi riski.
Kuigi ajalooliselt on seda palju kardetud, saab pidalitõbe tänapäeval ravida. Mycobacterium leprae peetakse väga ravimiresistentseks bakteriks ja arstid määravad tavaliselt antibiootikumide kombinatsiooni, et see organismist eemaldada. Klofasimiini, rifampitsiini ja dapsooni kasutatakse pidalitõve raviks kõige laialdasemalt koos. Tuberkuloidse pidalitõve raviks peavad patsiendid üldjuhul läbima antibiootikumikuuri vähemalt ühe aasta ja pidalitõve raviks vähemalt kaks aastat.