Bakteriliik Mycobacterium intracellulare võib inimestel põhjustada nii kopsuhaigusi kui ka lümfadeniiti ja tõsisemaid haigusi. See on tavaline liik ja seda leidub pinnases, vees ja kodutolmus. M. intracellulare on seotud tuberkuloosi põhjustava bakteriga ja jagab mõningaid samu tunnuseid.
Iga üksik M. intracellulare bakter on mikroskoobi all vaadatuna pulgakujuline. Need on Gram-positiivsed, mis tähendab, et Grami peitsiga määrdudes näevad need roosa asemel sinised välja. Inimese kehatemperatuur, mis on 98.6 kraadi Fahrenheiti (37 kraadi Celsiuse järgi), on liigi optimaalne kasvutemperatuur.
Kodus või haiglas kasutatavad kuumaveesüsteemid võivad liigid säilitada, eriti kui vesi on aerosoolis, näiteks dušiotsast. Kodutolm ja põllumajandusloomad on muud allikad. Baktereid võib leida isegi pinnasest, soolasest veest ja mageveest, seega on nad keskkonnas väga levinud.
Mycobacterium intracellulare on väga sarnane Mycobacterium aviumi nime all tuntud lähisugulasega. Esialgsed testid ei pruugi neid kahte eristada ja seetõttu nimetatakse ühe või teise bakteri olemasolu Mycobacterium avium-intracellulare’iks. Mõlemad liigid on sugulased Mycobacterium tuberculosis’ega.
Kõik need bakteriliigid nakatavad kopse, kuigi Mycobacterium intracellulare ei põhjusta tuberkuloosile omast tuberkuloosi kopsudes. Mõnikord võib see esineda nakatunud patsiendil koos M. aviumi või M. tuberculosis’ega. M. intracellulare põhjustab kopsuhaigust, millel võivad ilmneda tuberkuloosiga sarnased sümptomid, kuid see võib koloniseerida ka kopse ilma ilmseid sümptomeid põhjustamata.
Inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk, on M. intracellulare infektsiooni suhtes haavatavamad kui terve immuunsüsteemiga inimesed. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiga (AIDS) patsiendid on üks selline rühm. Need inimesed, kes ei põe AIDS-i, kuid kellel on juba kopsupõletik, on ka sellele haigusele vastuvõtlikumad.
Mycobacterium intracellulare nakatab inimesi sissehingamise või allaneelamise teel. Kui keegi hingab bakterit sisse, võib see läbida kopsude kaitsva väliskihi. Seedetrakti süsteemis võib see läbida ka nahabarjääri. Seejärel nakatab see makrofaagirakke ja viib selle lümfinäärmetesse.
Lastel, kellel on paistes lümfisõlmed, mida nimetatakse ka lümfadeniidiks, võib olla M. intracellulare infektsioon. Immuunpuudulikkusega inimestel võivad lümfisõlmed olla lähtepunktiks bakterite edasiseks levimiseks ja maksa, luuüdi või muude organite mõjutamiseks. See võib põhjustada ohtlikku seisundit, mida nimetatakse baktereemiaks.