Muusikaline toon on üksik heli, mida mängib instrumendi või loob hääl või muu vahend. Ühel muusikalisel toonil on erinevad kriteeriumid. Nende hulka kuuluvad helikõrgus, intensiivsus ja kestus ning tämber. Muusikud tunnevad tavaliselt nende nelja kategooria erinevaid toone.
Kõrguse osas moodustab muusikateooria igas ühiskonnas muusikalise tooni varieeruvus. Lääne ühiskondades kasutab muusikateooria oktaavi, mis koosneb kaheteistkümnest toonist. Need korduvad kõrgematesse ja madalamatesse registritesse ning juhivad muusika väljundit ja koordineerimist mis tahes instrumendi ja ka hääle jaoks. Teistes ühiskondades kipuvad olema rohkem toonikõrgused kui kaheteistkümne tooni oktav, mida tuntakse ka kromaatilise skaala nime all. Muusikaeksperdid uurivad sageli võimalust lisada muusikale rohkem toone, et saada keerukamaid helisid ja keerukamaid kompositsioone.
Toone hinnatakse ka nende tämbri ehk kvaliteedi järgi. Tämber määratleb heli omadused selle allika suhtes; Näiteks flöödil mängitav toon kõlab väga erinevalt fagotil mängitavast. See heliaspekt on digitaalse muusika tegemise oluline osa, kus muusikud peavad mõistma, kuidas digitaalne väljund muusikahelide tämbrit mõjutab. See tähendab konkreetse arvutiprogrammi, helisüsteemi või muu seadme helikvaliteedi erinevate mõõtmiste tehnilist uurimist. Tehnilises mõttes võib megahertsides või diskreetimissageduses väljendatud tooni kvaliteet olla seotud heli ja muude muusikapala helide „tämbriga”.
Kestus on muusikalise tooni teine oluline omadus. Toonide hindamine kestuse järgi on see, mis moodustab muusika “ajastamise”. Muusikud kasutavad noodides sümbolite süsteemi, et esitada muusikat õiges ajas ja üksteisega sünkroonida. Muusikalise tooni ajastuse oluline osa on erinevate hoitud nootide ja puhkepauside kaasamine, mis aitavad muusika lugemise väljaõppe saanud muusikutel kindlaks teha konkreetse ajastuse ja rütmi.
Üks esimesi asju, mida alustavalt muusikult nõutakse, on rohkem teada, kuidas muusikalised toonid erinevad. Muusikaline toon on väljakutseid pakkuvast ja keerulisest muusikateooria süsteemist lihtne osa. Nende põhitõdede omandamine aitab inimesel saada teadlikumat ülevaadet muusikateooriast üldiselt ja konkreetse instrumendi spetsiifikast.