Mis on müüja märkus?

Müüja märkus, tuntud ka kui müüja märkus, on finantseerimisvorm, mida müüja mõnikord ostjale laiendab. Selle kokkuleppega võtab müüja ostjalt tellimuse vastu ja selle asemel, et nõuda kohest tasumist, laiendab kliendile teatud tüüpi ettevõttesisest finantseerimist. Tavaliselt on müüja võlakiri mingil viisil tagatud, kas ostetud kauba või mõne muu varaga, mille klient on nõus võlakirja tagatiseks pantima.

Müüja märkuse struktuur võib erineda olenevalt laenutingimuste tüübist, mida müüja on nõus ostjale laiendama. Mõnel juhul nõuab kokkulepe tasumata jäägi intressimäära hindamist, sageli koos selle intressi iga-aastase liitmisega. Sellisel juhul võib ostja kokku leppida rea ​​korrapäraselt ajastatud maksete tegemises, et võlg aja jooksul pensionile saata, sagedusega kuus kuni kord kvartalis või poolaastas. Tavaliselt on olemas sätted, mis reguleerivad võlakirja ennetähtaegset väljamaksmist, eriti mis puudutab mis tahes tüüpi trahve või tasusid varajase arvelduse eest.

Kestuse osas on müüja võlakiri tavaliselt pikaajaline rahastamisviis, kusjuures mõned võlakirjad on struktureeritud nii, et võlgnevuse tasumiseks on aega kuni viis aastat. See muudab kokkuleppe elujõuliseks alustavatele ettevõtetele, millel võib olla kindel toetus ja omanikele, kellel on selles valdkonnas laitmatu maine, kuid mitte palju käibekapitali. Parimal juhul võimaldavad müüja võlakirja abil omandatud ressursid ettevõttel varakult tulu teenima hakata ja kasumlikuks muutuda juba enne võlakirja arveldustähtaega.

Müüjad, kes otsustavad pakkuda klientidele müüja märkuste rahastamist, nõuavad tavaliselt enne rahastamise kinnitamist teatud tausta- ja krediidikontrolli. Selle põhjuseks on asjaolu, et seda meetodit kasutavad müüjad võtavad suure riski, eriti kui ostjaks on uus äriettevõte, millel pole tegelikku ajalugu ega kindlat krediiti. Tavaliselt on intressimäär konkurentsivõimeline teiste rahastamisvõimalustega ja peegeldab müüja hinnangut selle kohta, kui palju riske võetakse. Müüjad kalduvad arvesse võtma ka tagatisena panditud tagatise tüüpi, sealhulgas selle tagatise võimalikku edasimüügiväärtust juhul, kui ostja peaks maksejõuetuse enne müüja võlakirja täielikku tasumist.