Mütoloogiline vihje on see, kui kunstiteos, kirjandus või muusika vihjab mütoloogiale. See mütoloogiline vihje võib olla seotud riigi põlisrahvaste kultuuriga või viide mõne teise kultuuri mütoloogiale. Selliseid vihjeid ei laiendata; need ei ole esitused, metafoorid ega personifikatsioonid. Need on lühikesed viited millelegi mütoloogilisele, mida vaataja, lugeja või kuulaja tavaliselt mõistab.
Mütoloogia on ühisest kultuurist pärit folkloori kogum. Paljud mütoloogiad on ületanud kultuuripiire, moodustades üleregioonilise, ülereligioosse või ülemandrilise mütoloogia. Näiteks Kreeka ja Rooma mütoloogiad on muutunud oluliseks Euroopa folkloori ja identiteedi jaoks tervikuna. Suurem näide on juudi mütoloogia mõju kogu maailmale, mille toovad kaasa judaismi, kristluse ja islami tõlgendused. Igasugune mütoloogia püüab mitte ainult koguda muinasjutte, vaid ka seletada maailma nähtusi, õpetada moraali ja selgitada rahva päritolu.
Allusioon on kõnekujund. Sellised arvud on lühiajalised ja lühiajalised. See tähendab, et loos või kunstiteoses ei domineeri avalikult ega õõnestavalt vihje, vaid see kasutab seda jutustatava loo täiendamiseks. Allusioone, sealhulgas mütoloogilisi vihjeid, nimetatakse sageli viideteks ja neid kasutatakse kirjandusteostes, kunstis ja telesaadetes, et osutada millegi teadmisele või avaldada sellele austust. Hea näite viidete kasutamisest võib leida režissöör Edgar Wrighti ja kirjanik-näitleja Simon Peggi telesaadetest ja filmidest, nagu “Spaced”, “Shaun of the Dead” ja “Hot Fuzz”.
William Shakespeare kasutas oma dramaatilistes näidendites palju mütoloogilisi vihjeid. “Romeo ja Julia” kasutab väga erinevaid sõnamänge, sageli seksuaalse iseloomuga, kuid vihjab ka mütoloogiale. Romeo loodab, et päike võidab Kuu, mis tähendab, et ta võidab Julia, kuid see viitab ideedele vanades mütoloogiates, nagu Kuu Egiptus ja päike võitlevad igal õhtul. Filmis “The Tempest” viitab Shakespeare ükssarvikutele ning raamatutes “As You Like It” ja “Much Ado About Nothing” viitab ta kaks korda Leanderile.
Sari “Harry Potter” on veel üks näide paljudest mütoloogilistest vihjetest tegevuses, aga ka mütoloogiliste olendite otsesest kasutamisest, kusjuures Remus Lupin on kõige ilmsem lükantroop pärast filmi “Ameerika libahunt Londonis”. Remuse nimi vihjab Rooma müüdile Romulust ja Remust, kaksikutest, kelle eest hoolitses emahunt. Harry Potteri arm võib olla mütoloogiline vihje Kainile ja tema lapsendamise viisile Cyrusele või Krishnale. Raamatud viitavad ka Lumivalgekese peeglile ja põrgu hirmutavale valvekoerale Cerberusele Hagridi koera Fluffy kaudu.
Ka kunstist leiab palju näiteid. See hõlmab selliseid teoseid nagu Michelangelo “Viimne kohtuotsus”, mis on leitud Sixtuse kabelist. Muidu näiliselt kristliku teose allosas on Charon, paadimees, kes viib hinge üle Styxi jõe.